Enne koroonaga alanud kriisiaega loodi Eestis edukaid ettevõtteid maapiirkondades järjepidevalt rohkem kui linnades ja siin võiks peituda Eesti regionaalarengu võti, aga alustavad ettevõtjad vajavad raskel ajal nii riigi kui pankade tuge, selgub Finora Panga värskest uuringust.
Väikeettevõtete rahastamisele keskendunud Finora Panga analüütiku Sten Andreas Kase sõnul näitavad Eestis viimase kümmekonna aasta jooksul kogutud andmed, et väljaspool linnu luuakse rohkem ettevõtteid, millel tekib järjepidev käive, mis jäävad püsima ja loovad töökohti.
“Analüüsis vaatasime oluliselt sügavamale kui vaid äriühingute registreerimine, sest näiteks ühe kinnisvaraprojekti haldamiseks loodud osaühing ei ole sisulises mõttes ettevõte, kuigi võib üldises statistikas sellena kajastuda,” selgitas Kask.
Finora Panga analüütik rõhutas, et kuigi maapiirkondades tegutsevad valdavalt väikefirmad, ei ole maaettevõtlus tänapäeval sugugi enam ainult põllumajanduse või metsanduse nägu.
“Näiteks äsjased andmed näitavad, et teenuste eksport juba lausa ületab Eesti toodete eksporti. Digitaalset ja piirideülest teenusmajanduse ettevõtet saab aga Tõrvast sama hästi pidada kui Tallinnast,” selgitas Kask.
Samal ajal olid koroonapandeemia aastad Finora Panga uuringu kohaselt maapiirkondade ettevõtetele keskmiselt märksa rängemad kui linnades asuvatele firmadele.
“Koroona oli kohutav kõikjal – ettevõtete niiöelda surmamäär kahekordistus üle Eesti ja likvideeritud ettevõtted moodustasid umbes 20% kõigist aktiivsetest ettevõtetest. Aga kui Tallinnas ja selle ümbruses Harjumaal langes koroona tõttu uute ettevõtete osakaal kõigist umbes 65% võrra, siis muudes maakondades oli see üle 90%,” tõi Kask välja.
“Linnades on koroonaeelsed tipud praeguseks juba ületatud ja kasv jätkub, maapiirkondades ei ole käibed aga endiselt saavutanud isegi 2018. aasta taset,” nentis Finora Panga analüütik.
Kase sõnul pole ka näha, et maa oleks linnale hilinemisega järgi võtmas. “Eelmise ja selle aasta suve võrdluses kasvasid linnades käibed 30%, maal aga ainult 18%. Palgad tõusid linnas aastaga 14%, maal vaid 8%,” tõi analüütik välja.
“Maapiirkondade puhul on ka näha, et uute ettevõtete loomine on peatunud – alates möödunud aasta lõpust on ettevõtete arv jäänud sisuliselt samaks,” lisas Kask.
Finora Panga analüütik rõhutas, et ükski riik ei jaksa regionaalarengut maksumaksja rahast lõpuni kinni maksta ja lahenduseks saab olla ainult ettevõtluse soodustamine.
“Nagu andmed näitavad, on Eesti maapiirkondade rahvas üle keskmise ettevõtlik ja loodud firmad jätkusuutlikud. Nii Eesti üldise majanduskasvu kui regionaalarengu jaoks on oluline tagada neile äritegevuseks vajalik hapnik. Riik saab olla abiks näiteks käenduste ja garantiidega. Panga perspektiivist näeme, et praegu on ettevõtjatele võimaluste ärakasutamiseks kriitiliselt oluline rahastuse kiirus ja erinevate toodete kombineerimine,” tõi Kask välja.
“Nende murede lahendamine on seda olulisem, et just sellised väikeettevõtted toovad riigieelarvesse enamiku tööjõumaksudest ja maksavad palka enamikule Eesti töölkäijatest,” lisas Finora Panga analüütik.
Artikkel ilmus Äripäev Põllumajandus.ee kui ka Postimees Maa Elu portaalides.