Eesti maksumuudatused, Skandinaavia raskused ja kehv ligipääs laenurahale muudavad selle aasta Eesti väikeettevõtja jaoks endiselt raskeks, ent euribori langus, energiahindade rahunemine ja tarbijate ostujõu kasv annavad juba ka kasvulootust, selgitab väikeettevõtetele keskendunud Finora Panga ökonomist Vaidotas Šumskis.
Eelmine aasta ei olnud Eesti väikeettevõtetele kerge. Kõrged tarbekaupade hinnad ja intressimäärad pärssisid jaemüüki ja tarbimist. Samal ajal langesid tellimused äriklientidelt järsult, eriti peamistel eksportturgudel Skandinaavias.
Märkimisväärseid positiivseid muutusi ei ole põhjust ka lähiajal oodata ja ilmselt ootab ees veel üks väljakutseid täis aasta. Kuid siiski on mõned majandussektorid, kus aasta lõpupoole võib oodata ka mõõdukat kasvu.
Eesti majandusprognoos 2023. aastaks tundus olevat neutraalne, oodati mõõdukat majanduskasvu, kuid seda ei saabunud. Vastupidi, majandus kahanes eelmisel aastal 3%, mida juhtisid järsud langused tööstuskaupade ekspordis ja ehituses.
Viimased prognoosid näitavad, et majandus jääb suurema osa sellest aastast inertseks, kuid mõningane kasv võib alata sügisest. Eesti Pank prognoosib, et tänavu väheneb inflatsioon oluliselt võrreldes 2023. aastaga ja jääb keskmiselt umbes 3,2 protsendi juurde, kus olulist rolli mängivad maksutõusud. Samal ajal jätkub sissetulekute kasv suhteliselt kiiresti: keskmine palk suureneb umbes 7% ning miinimumpalk koos sotsiaaltoetustega suureneb veelgi.
Maksumuudatused annavad hinnatõusule uut hoogu
Kuid maksureform, mida viiakse ellu majanduse langusfaasis, juba avaldab majandusele mõju. Käibemaksu ja aktsiiside tõusud võivad olla sel aastal peamine inflatsiooni põhjustaja.
Selle selgitamiseks võrrelgem kahte sarnast riiki, Eestit ja Leedut. Märtsi seisuga tõusid tarbijahinnad Eestis 1,8% võrra võrreldes eelmise aasta detsembriga, samal ajal kui Leedus tõusid hinnad samal perioodil vaid 0,8%.
Lisaks tõusid toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnad Eestis alates aasta algusest 2,1%, samas kui Leedus oli tõus vaid vaevutuntav 0,3%, kuigi eestlaste ja leedulaste tüüpiline ostukorv praktiliselt ei erine.
Samuti ja võib-olla veelgi olulisemana: maksumuutused vähendavad tarbijate ja ettevõtjate ootusi tuleviku suhtes, mis on Eestis juba pikka aega niigi olnud madalaimad Baltikumis ja madalamate seas kogu Euroopa Liidus.
Koondamiste aeg on alles ees
Aga kui tarbijad piiravad oma kulutusi, piiravad ettevõtted tavaliselt ka oma investeeringuid, kui väljaspoolt ei tule just utsitust eksporditurgudelt või valitsuse (sealhulgas ELi) kulutustest. Kuna selget taastumist eksporditurgudel pole näha, ei paista Eesti ettevõtted olevat ka kuigivõrd vaimustunud kasvavast ELi rahastusest läbi taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF).
Valitsus suurendab kindlasti oluliselt kulutusi riigikaitsele, keskendudes vähem muudele sektoritele, välja arvatud taastuvenergia.
Nende tegurite arvesse võtmisel ja silmitsi suurenenud palgakuludega võivad ettevõtted hakata aegamisi ja samm-sammult töötajaid koondama – midagi, mida nad pole kippunud tegema isegi ebakindlatel Covid-19 pandeemia aegadel. Eesti Panga prognoosi kohaselt suureneb töötuse määr Eestis eelmise aasta viimase kvartalis 6,3 protsendilt 2024. aastal 7,6 protsendini.
Eesti ettevõtja ei saa raha välisturult ega suurpangast
Kuid lisaks makromajanduslikele raskustele on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ees seisvate väljakutsete ring veel palju laiem.
Eesti väikeettevõtetel on oluliselt raskem saada oma tegevuseks rahastust kui konkurentidel mujal Euroopa Liidus ja see olukord pole pikka aega oluliselt muutunud.
Näiteks hiljutises Euroopa Investeerimispanga uuringus märkis 13% vastanud Eesti ettevõtetest, kes taotlesid laenu, et nende laenutaotlus oli tagasi lükatud. Võrdluseks, teistes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides lükati tagasi ainult 6% taotlustest.
Majandusterminoloogias tähendab kangekaelne inflatsioon, millele lisandub töötuse tõus ja majanduse kokkutõmbumine, stagflatsiooni. Kas on mingeidki kasvuallikaid, mis võiksid majanduse sellest nõiaringist välja tuua?
Loota saab euriborile, energiale ja eratarbimisele
Lootuskiireks võib olla peamiste kaubanduspartnerite inflatsiooni vähenemine ja oodatavad madalamad intressimäärad.
Kuna inflatsioon euroalal langeb, ootavad finantsturu osalised, et kuue kuu euribor langeb peaaegu kolme protsendini 2024. aasta lõpuks. Ja see polegi üksnes tühi jutt – euribor on tipust juba veidi langenud, kinnitades, et suurema languse tõenäosus on väga reaalne.
Kuid laenutaotlejate eristav ja ebavõrdne kohtlemine ei kao niipea, sest paraku on Eesti pangandusturg endiselt väga kontsentreeritud. See tähendab, et laenamise odavamaks muutumine paraku ei jõua kõigi väikeste ja keskmise suurusega ettevõteteni.
Kuigi palgakasv tähendab lisakulusid, suurendavad tõusvad palgad ka tarbijate võimet tarbida samade ettevõtete kaupu ja teenuseid. On väga tõenäoline, et viimase paari aasta kõrgest inflatsioonist kurnatud tarbijad saavad sel aastal kergemalt hingata – kõrgemad palgad ja veidi madalamad intressid kompenseerivad hinnatõusu ja võimaldavad paljudel tarbida rohkem kui eelmisel aastal.
Energiahinna kriis tundub samuti olevat minevikku jäänud: 2023. aastal odavnes diislikütus 11%, elekter 53% ja maagaas 65%. Kui Lähis-Idas ei puhke uusi sõjalisi konflikte ega toimu loodusõnnetusi, siis energiahinnad tõenäoliselt praegusest märkimisväärselt kõrgemale ei tõuse.
Seda arvestades võiks töötuse määr, hoolimata väikesest kasvust, jääda ajaloolise keskmise lähedale. Sellised arengud viitavad, et siseturule suunatud ettevõtted, näiteks jaekaubandus ja teenindussektor, võiksid olla esimeste seas, kes tunnevad tarbimise taastumist, ning aasta teises pooles, kui maksutõusu mõju nõrgeneb, nende käive kasvab.
Uudis ilmus Postimehe arvamuslehel.