Muude tegurite seas on Eesti majanduskasvu üheks pudelikaelaks meie tuhandete väikeettevõtete raske ligipääs investeeringuteks vajalikule rahastusele, aga euribori üle ootuste kiire langus võib osutuda siin väga tõhusaks abivahendiks, kui soodus konjunktuur nutikalt ära kasutada, soovitab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Euroopa Keskpank on langetanud baasintressimäära ning selle tulemusena on langenud ka euribor isegi kiiremini, kui prognoositud. Juba on euribor tulnud allapoole märgilisest 3% piirist ning praeguseks näib üsna kindel, et poole aasta pärast läheneb euribor 2,5%-le, kui pole sellest juba madalamalgi.
Euriborist räägitakse Eestis ülekaalukalt kinnisvarasektori võtmes. Viimasel ajal on näha kahte peamist narratiivi. Esiteks, tänu langevale euriborile muutuvad taas kättesaadavamaks elamispinnad ning korterite ja eramute turg võiks uuesti aktiveeruda. Teiseks, euribor alanemine muudab lihtsamaks ning ahvatlevamaks suured kinnisvaratehingud, mis koosmõjus geopoliitilise olukorraga toob ennekõike kaasa Eesti kapitali suurema naasmise Eesti ärikinnisvarasse.
Mõlemad trendid on õiged ja hästi tabatud. Küll aga on tähelepanuta jäänud veel kolmas nurk, kuidas euribori langus otseselt annab Eesti ettevõtlusse kriitilises punktis hapnikku juurde. Kinnisvara on lihtne, nähtav ja kõigile pigem hästi arusaadav sektor. Julgen aga väita, et võib-olla kõige suurem ja pikas vaates olulisem mõju Eesti ettevõtete konkurentsivõimele ning eestimaalaste sissetulekutele on langeval euriboril hoopis mujal.
Majanduskasvu hoiab tagasi väikeettevõtjate kehv ligipääs rahastusele
Eesti majandusarengu üheks pudelikaelaks on tavaliste väikeettevõtete kehv ligipääs rahastusele. Seda kinnitavad nii Euroopa Komisjoni, Euroopa Investeerimispanga kui OECD kogutud andmed. Hiljutises Euroopa Investeerimispanga uuringus märkis 13% vastanud ja laenu taotlenud Eesti ettevõtetest, et nende laenutaotlus oli tagasi lükatud. Teistes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides oli sama näitaja ainult 6%. Samuti nimetab tervelt veerand Eesti väikeettevõtjatest ligipääsu rahastusele ühe oma suurema murena, mis ületab Euroopa keskmist märkimisväärselt.
Miks on väikeettevõtete ligipääs rahastusele kogu Eesti majandust puudutav probleem? Sest Eesti inimeste elatustase sõltub otseselt meie tuhandete väikeettevõtete käekäigust. Just väikeettevõtjad maksavad palka enamikule Eesti tööinimestest ning ülekaaluka osa tööjõumaksudest. Tuhanded väikeettevõtted – ehk tüüpilised Eesti firmad, kuni sadakonna töötaja ja mõnemiljoniliste käivetega – tegutsevad enamasti tavakodanikule nähtamatult, aga moodustavad Eesti majandusest märksa suurema osa kui tuntud suurbrändid.
Euribori langus annab hapnikku automatiseerimiseks ja targa ekspordi kasvuks
Ühelt poolt paraneb väikeettevõtjate ligipääs arenguks vajalikule laenurahale siis, kui Eesti pangandusturul konkurents elavneb. Seda ongi viimasel ajal näha olnud, kuna mitu uuemat kodumaist panka pakuvad vanematele ja enamasti väliskapitalile kuuluvatele suurpankadele teravat konkurentsi. Sellest võidavad kliendid ehk teiste seas ka väikeettevõtjad.
Vähemalt samavõrd paraneb väikeettevõtjate rahale ligipääs ka siis, kui laenu või liisingu kogukulu väheneb. Välisrahastus muutub jõukohaseks ning ettevõtjate julgus võimendust kaasata kasvab. Ühtlasi väheneb ka võetud kohustuse osakaal ettevõtte bilansis, misläbi läbib taotlus tõenäolisemalt panga riskihindamist. On ilmselge, et kui euribor alaneb, siis saavad Eesti väikeettevõtjad kergemini oma äri arendamiseks laenu.
Seda arvestades on aga iseäranis oluline praeguse euribori languse kiirus. Pigem lühikese aja jooksul paraneb tuhandete ettevõtete võimekus raha kaasata hüppeliselt. See aga tähendab olulist mängumuutust – iga intressilangetusega saavad aina rohkemad ettevõtted kiire inflatsiooni aastatel sahtlisse pandud arendusplaanid lõpuks ellu viia. See pole midagi abstraktset, vaid tähendab konkreetseid uusi tipptehnoloogilisi seadmeid või uutele turgudele laienemist.
Väikeettevõtted vajavad julgustust ja head nõu – nii finants- kui avalikust sektorist
Me kõik teame, et odava tööjõu aeg on Eesti majanduses läbi. Siit edasi viib meid ainult suurem loodud väärtus ja energilisem eksport võimalikult lähedale lõppkliendile. Euribori kiire langus tekitabki ilmselt sadadele või isegi tuhandetele parimas mõttes tüüpilistele Eesti ettevõtetele selleks võimekuse.
Aga potentsiaal ei ole veel elluviimine. Eelduste olemasolu ei tähenda, et võimalused ka päriselt ära kasutatakse. Selleks, et me soodsat konjunktuuri kasutamata ei jätaks, peab kogu Eesti väikeettevõtjaid ümbritsev tugivõrgustik ise aktiivselt kaasa aitama. Nii pangad kui ettevõtluse edendamisele suunatud avaliku sektori asutused peaksid selgitama ettevõtjatele võimalusi, mida euribori kiire langus tekitab. Julgustama tegutsema ja uusi arendusi ette võtma, loomulikult külma peaga, tasakaalukalt ning riske maandades.
Suurinvesteeringute Eestisse meelitamine ja üksikud mastaapsed tööstusprojektid püüavad avalikku tähelepanu. Ka nendel on Eesti majanduskasvu taastamises oma oluline roll. Aga ära ei tohi unustada ka väga paljusid vaiksemalt toimetavaid väikeettevõtjaid, kellest Eesti ja eestimaalaste majanduslik edu tegelikult märksa rohkemgi sõltub.