Enamikule eestimaalastele tööd andvad väikeettevõtted saavad alanud aastal leida uusi kasvuvõimalusi nii Eesti inimeste taastuvast ostujõust, Soome majanduse lahtisulamisest kui ka ekspordist ootamatutesse Euroopa riikidesse, mille majanduskasv teeb silmad ette isegi Saksamaale, soovitab Eesti ettevõtjate asutatud Finora Panga ökonomist Vaidotas Šumskis.
Nii Eestis kui Leedus tegutseva ja eeskätt väikeettevõtetele keskendunud Finora Panga ökonomisti Vaidotas Šumskise sõnul on majanduskeskkond tervikuna praegu erakordselt prognoosimatu, kuid värskelt kogutud andmed viitavad, et tüüpilisel Eesti ettevõtjal on kasutada mitmeid avanenud võimalusi, et oma äri alanud aastal kasvatada.
“Võtsime analüüsi fookusse just tegurid, mis mõjutavad väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, kes pakuvad tööd enamikule Eesti tööinimestest ja maksavad lõviosa tööjõumaksudest. Nemad on Eesti majanduse selgroog ja nende edu on kõigi huvides,” selgitas Šumskis.
Finora Panga ökonomist tõi välja kolm 2025. aastat iseloomustavat trendi nii Eesti kui kogu Euroopa majanduses, millest vähemalt mõnda peaks enamik Eesti tuhandetest väikeettevõtjatest saama oma kasuks pöörata, sõltumata valdkonnast või sellest, kas müüakse peamiselt Eestisse või välismaale.
Eestlased hakkavad jälle tarbima
Seda, mida majandusanalüütikud räägivad eestlaste majandusliku ebakindluse ja väga ettevaatliku tarbimiskäitumise kohta, tunnevad siseturule suunatud Eesti väikeettevõtjad iga päev oma müügitulu peal. Äsjase tulumaksu tõusu ja esmakordselt saabunud automaksuteatiste taustal võib jutt sellest, et 2025. aasta jooksul hakkavad eestlased jälle rohkem tarbima, tunduda esmapilgul ulmelisena.
Samal ajal viitab mitu olulist andmepunkti, et eestlaste tarbimine sel aastal tõesti pigem kasvab kui kahaneb. Mis kõige olulisem – mitmete prognooside järgi kasvab eestlaste reaalpalk taas, sel aastal kuni kaks protsenti, seda isegi omakorda hindu kergitavatest maksutõusudest hoolimata. Sissetulekute kasv ületab juba mitmendat aastat järjest inflatsiooni. Sealjuures ei ole tegu teoreetilise keskmise palga kasvuga, mida veavad kõrgepalgalised, aga kus enamiku inimeste ostujõud ei parane. Pigem just vastupidi, sest olulise osa reaalpalga kasvust annab miinimumpalga märkimisväärne, 8-protsendiline tõus, mis omakorda nügib ülespoole ka veidi kõrgemaid, aga siiski madalama otsa palkasid.
Veel omakorda toob pere-eelarvetele leevendust euribori järjepidev langus. Isegi kui hinnata, et tervelt poole vähenenud laenumaksest vabanenud rahast alalhoidlik eestlane säästab, mitte ei vii seda poodi, lisandub kodulaenuvõtjate suurt hulka arvestades tarbimisse 2025. aastal siiski üle 100 miljoni euro.
Samuti tasub märkida, et kui kaubandusel ja tööstusel on endiselt keerulised ajad, siis Eesti teenusettevõtetel on uue kasvu aeg juba käes. Teenusettevõtted kasvatasid mullu käivet umbes 2% võrra, kusjuures kasvu oli proportsionaalselt rohkem tunda aasta teises pooles. See võiks lisaks teenuste ekspordi tugevusele ka viidata, et eestlased on taas aina rohkem valmis kulutusi tegema, sest teenusmajandus tervikuna on suunatud suuresti siiski siseturule.
Soome sulab üles
Väga paljude Eesti ettevõtjate jaoks on kas otseselt või kaudselt hea märk Soome majanduse silmnähtav kosumine. Eesti ettevõtjate tunnustusena tuleb välja tuua, et viimastel aastatel on eksporditurge märkimisväärselt laiendatud ja mitmekesistatud. Kui veel 2022. aastal andsid neli suurimat sihtturgu Soome, Rootsi, Läti ja Leedu üle 50% kogu Eesti ekspordist, siis 2024. aasta lõpuks oli see vähenenud 43% peale. Kõige enam vähenesid Soome ja Läti osakaal, vastavalt viie ja kolme protsendipunkti võrra. Samal ajal kasvas näiteks Saksamaale, Poolasse või Belgiasse tehtud ekspordi osakaal.
Kuid siiski on Soome endiselt Eesti suurim väliskaubanduspartner ja Soome majanduse seis mõjutab tavalist Eesti ettevõtjat märkimisväärselt. Seega on oluline teada ja arvestada, et Soomes on juba selgelt näha majandusliku optimismi taastumist. Laojäägid on jälle vähenemas ja ettevõtjate enesekindlus taas kasvab. Soomes tasub müügile panustada ja Soome turule võib väikestviisi jälle loota.
Kas proovida murda Saksamaale – või hoopis Poolasse või Hispaaniasse?
Samal ajal ei saa tingimata sama öelda Euroopa Liidu tüüpiliste majandusvedurite, Saksamaa ja Prantsusmaa kohta. Nii suurtel turgudel leidub kahtlemata võimalusi alati, aga alanud aastal on pigem kaheldav, kas tavalise Eesti ettevõtte müügiressurssidega on reaalne neid üldisema sünge meeleolu seest üles leida. Euroopa Liidu suurimad majandused on hädas mitmete nii sisemiste kui nende oma eksportturgudest tulenevate probleemidega. Seega Eestis juba üsna populaarseks saanud äritarkus, et Skandinaavia nii-öelda vahemeeste asemel tasuks proovida müüa otse Lääne-Euroopasse, ei pruugi sel aastal kiireid tulemusi anda.
Aga Euroopa Liit on 450 miljoni tarbijaga turg ning Saksamaa ja Prantsusmaa moodustavad sellest vaid kolmandiku. Riigi majanduskasvu mõjutab väga suur hulk tegureid ning Euroopa on majanduskasvu eelduste poolest väga mitmekesine. Kahjuks sageli levinud ettekujutus, et Euroopas on majanduslikult “tugevam” tuumik või lääne- või põhjapoolsem osa ning “nõrgemad” ülejäänud, ei pea juba mitmeid aastaid enam paika. Lõuna-Euroopa on koroona-, energia- ja tarnekriisidest taastunud kohati märksa kiiremini. Euroopa Komisjoni prognoosi kohaselt on Euroopa Liidu kiireima majanduskasvuga riikideks 2025. aastal Poola, Horvaatia, Bulgaaria ja Leedu, aga üle keskmise head kasvu on oodata ka Hispaanias, Rumeenias, Slovakkias, Tšehhis ja Taanis. Need on riigid, mille poole Eesti ettevõtjatel tasub uute sihtturgude otsingul vaadata.
Vaidotas Šumskis tõstis veel esile, et kõige rohkem aitab praeguses majandusolukorras reaalsele sissetulekute ja kasumite kasvule kaasa optimism ja tegutsemisjulgus.
“Psühholoogilisi tegureid ei saa majanduses alahinnata. Finora Panga kaks koduturgu, Eesti ja Leedu, on sarnaste makromajanduslike parameetritega maad – ometi on Leedu majandus juba üsna kiiresti kasvamas, sest miskipärast usuvad Leedu ettevõtjad ja ka tarbijad, et tulevik on helge. Eesti ettevõtjate äriplaanid ega ettevõtete kasvupotentsiaal pole kuidagi kehvemad kui Leedus. 2025. aastal tasub igal ettevõtjal järgida eesti vanasõna, et julge pealehakkamine on pool võitu,” soovitas Finora Panga ökonomist.