Värskete andmete kohaselt kasvas mullu kõige kiiremini Finora Pank, kelle portfell suurenes 36% võrra. Mitukümmend protsenti kasvasid ka mitu teist Eesti päritolu panka, samas kui enamiku välispankade kasv oli kordades väiksem või isegi negatiivne.
Eestis tegutsevate pankade majandusaasta aruannete ja Pangaliidu avaldatud andmete kohaselt kasvatasid 2024. aastal oma laenuportfelle kõige rohkem Finora Pank, Bigbank ja Holm Pank vastavalt 36%, 31% ning 27% võrra. Nii LHV kui Coop Panga portfellikasv oli 19% ja Inbankil 12%. Läti panga Citadele Eesti filiaali portfell kasvas 18%.
SEB laenuportfelli kasv jäi 7% ja Swedbankil 13% juurde, Luminori ja OP portfellid aga kahanesid.
Finora Panga finantsdirektori Kristi Hõrraku sõnul on seni veel väiksemate Eesti pankade kiirema kasvu taga ennekõike spetsialiseerumine ja eestlaste aina suurem finantsteadlikkus.
“Näiteks Finora Panga eesmärk on pakkuda rahastust just väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kes tihti jäävad suurpankade bürokraatia hammasrataste vahele. Selle järgi on suur vajadus paljudes riikides, näiteks meie teisel turul Leedus oli aastane kasv isegi 52%. Ka teised kiiremini kasvavad Eesti pangad on leidnud valdkonnad, kus suurtest konkurentidest kiiremad ja paindlikumad olles turuosa kasvatada,” selgitas Hõrrak.
Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt kasvasid pankade portfellid kokku 2024. aasta lõpuks aasta varasemaga võrreldes 10,4% võrra. Kristi Hõrraku sõnul lubavad nii turu kasv kui turuosade jaotumise trendid arvata, et rahastustingimused muutuvad Eestis nii ettevõtjatele kui eraisikutele aina paremaks.
“Kodumaised aktiivsed pangad saavad kasvada esmalt koos turuga, et siis juba suurematelt välismaistelt konkurentidelt turuosa endale võtta. Kokkuvõttes konkurents aina tiheneb, millest Eesti ettevõtted ja lõpuks kõik inimesed võidavad,” ütles Finora Panga finantsdirektor.