{"id":3461,"date":"2023-03-02T11:43:12","date_gmt":"2023-03-02T09:43:12","guid":{"rendered":"https:\/\/finorabank.eu\/?p=3461"},"modified":"2024-03-07T14:58:39","modified_gmt":"2024-03-07T12:58:39","slug":"eesti-majandus-on-muutunud-ja-muutuma-peaksid-ka-maksud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/uudised\/eesti-majandus-on-muutunud-ja-muutuma-peaksid-ka-maksud\/","title":{"rendered":"Eesti majandus on muutunud ja muutuma peaksid ka maksud"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Eesti majandus on muutunud ja muutuma peaksid ka maksud<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Maksudebatt ei t\u00e4henda automaatselt maksut\u00f5usu debatti.<\/li>\n\n\n\n<li>Maamaksu asemel peaks pigem olema kinnisvaramaks.<\/li>\n\n\n\n<li>Erakonnad peaksid elama omaenda loosungite j\u00e4rgi.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<p>Uuenduslikud l\u00e4henemised maksukorraldusele peaksid olema poliitikas oluline debatiteema, et maksus\u00fcsteem toetaks ettev\u00f5tlust ja tagaks riigile vajaliku tulu, kirjutab Finora Panga kaasasutaja <strong>Andrus Alber<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n<p>Ei valimiste eel ega j\u00e4rel p\u00e4\u00e4se m\u00f6\u00f6da rahast ehk riigi puhul \u2013 maksudest. Aga nagu ka vabariigi president \u00e4sjases aastap\u00e4evak\u00f5nes v\u00e4lja t\u00f5i, on juba mitmed valitsused aina kergitanud riigi p\u00fcsikulusid, selgitamata, kust selleks pikaajaliselt raha v\u00f5etakse.<\/p>\n\n\n\n<p>Ekspertidelt kuuleme, et t\u00e4naseks on Eestis k\u00f5igis olulistes valdkondades (n\u00e4iteks hariduses, meditsiinis v\u00f5i siseturvalisuses) objektiivselt juba sadu miljoneid eurosid iga-aastaselt puudu. Mida teha?<\/p>\n\n\n\n<p>M\u00f5nigi tuntud ettev\u00f5tja on hiljuti \u00f6elnud, et pole vaja mingit maksudebatti, sest meie maksus\u00fcsteemiga on k\u00f5ik h\u00e4sti. Minu hinnangul ei ole. Maksupoliitika on \u00fcks oluline hoob, millega valitsus saab majandust m\u00f5jutada ning seel\u00e4bi ka riigikassa laekumisi kasvatada. Maksudest tuleb r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n\n\n\n<p>Samas tuleb ka maksudebati suhtes skeptilisi ettev\u00f5tjaid m\u00f5ista, sest erakondade maksuideedest pole seni kahjuks olnud n\u00e4ha erilist ambitsiooni. See aga t\u00e4hendab, nagu president r\u00f5hutas, et kulud aina \u00fcletavad tulusid ning me haukame laste ja lastelaste tagant \u2013 l\u00fckkame rahapuudusega tegelemist lihtsalt edasi. See ei ole vastutustundlik. Maksudebatist peaks saama Eesti poliitika p\u00e4risosa.<\/p>\n\n\n\n<p>On oluline r\u00f5hutada, et maksudebatt ei t\u00e4henda automaatselt maksut\u00f5usu debatti, vaid seda, kas t\u00e4nane maksustruktuur vastab ka t\u00e4nasele majanduse struktuurile v\u00f5i enam mitte. Maksudiskussioon peaks l\u00e4htuma t\u00f5demusest, et Eestist on saanud kompleksse ja targa majandusega riik. Ettev\u00f5tjad ootavad riigilt turvalist ja etteaimatavat keskkonda, korralikku f\u00fc\u00fcsilist ja digitaalset taristut ning tarka ja tervet t\u00f6\u00f6j\u00f5udu.<\/p>\n\n\n\n<p>Arusaadavalt n\u00f5uab see k\u00f5ik raha. Maksukoormuse tase \u00fcksi ei saa olla eesm\u00e4rk, vaid k\u00fcsimus on, mida ja kuidas nutikalt maksustada, et see meie ettev\u00f5tete ja elatustaseme kasvu v\u00f5imalikult v\u00e4he segaks ning kus saab, hoopis toetaks.<\/p>\n\n\n\n<p>Senisest palju rohkem tahaks n\u00e4ha sisulist maksudebatti, kus tuuakse v\u00e4lja t\u00f5esti uudseid l\u00e4henemisi ja pakutakse p\u00f5hjendatult v\u00e4lja, kuidas muuta maksukogumise loogikat, mitte lihtsalt liigutada m\u00f5nda m\u00e4\u00e4ra \u00fcles-alla. M\u00f5tte virgutamiseks pakun v\u00e4lja kolm konkreetset t\u00e4helepanekut.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Sotsiaalmaksu lagi<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Sotsiaalmaksu lagi ei ole maksudiskussioonides uus m\u00f5te. V\u00e4rskust annaks aga see, kui arvutada parimate olemasolevate andmete p\u00f5hjal v\u00e4lja, sealhulgas meiega v\u00f5rreldavate riikide kogemusi arvestades, milline konkreetselt oleks erinevate stsenaariumite m\u00f5ju riigieelarvele ja t\u00f5en\u00e4oliselt majandusele. Selline mudeldamine peaks arvestama loodavaid t\u00f6\u00f6kohti, muutusi tarbimises ning vastavalt ka maksulaekumistes.<\/p>\n\n\n\n<p>Alati kui sotsiaalmaksu lagi on seni jutuks v\u00f5etud, on j\u00e4rgnenud poolt- ja vastuarvamuste sadu, kus relevantseid numbreid, nii v\u00e4he kui neid on v\u00e4lja toodud, on kasutatud pigem maailmavaatelise v\u00e4ite illustreerimiseks kui sisulise argumendina. Sotsiaalmaksu lae debati viiks uuele tasemele andmete ja arvutusk\u00e4ikude avalikkus.<\/p>\n\n\n\n<p>Samuti ei tohiks diskussiooni piirata vaid k\u00fcsimusega, millisest palgatasemest alates lagi kehtestada. Mulle tundub anal\u00fc\u00fcsimist v\u00e4\u00e4rt n\u00e4iteks l\u00e4henemine, et sotsiaalmaksu lagi v\u00f5iks kehtida (muuhulgas ka) alustavates ettev\u00f5tetes palga maksmisel.<\/p>\n\n\n\n<p>Pole ju mingi saladus, et t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulud on uue \u00e4ri k\u00e4ivitamisel tihti \u00fcks koormavamaid kuluartikleid ja peletab uut \u00e4ri alustamast. Mis oleks, kui esimesed kuus kuud uus ettev\u00f5te n\u00e4iteks kuni viie t\u00f6\u00f6taja pealt sotsiaalmaksu maksma ei peaks? Kas selle tulemusena maksutulud langeks v\u00f5i \u00e4kki hoopis kasvaks, kui rohkem inimesi julgeks ettev\u00f5tlusega alustada?<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Investeeringute maksuvabastus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Arvestades meie uhket enesekuvandit Euroopa v\u00f5i lausa maailma parima paigana idufirma asutamiseks, on isegi h\u00e4mmastav, et Eesti maksudiskussioonist on seni sisuliselt puudunud riskikapitali investeeringute soodustamise k\u00fcsimus.<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00f5rdluseks v\u00f5ib tuua \u00dchendkuningriigi, kus eraisikute investeeringud alustavatesse ettev\u00f5tetesse arvestatakse nende maksustatavast tulust maha. Sellega soodustatakse nii alustavate idufirmade raha leidmist kui ka julgustatakse inimesi jooksval arvel seisvat raha investeerima.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dchendkuningriigis on selline v\u00f5imalus v\u00e4ga populaarne. Otse loomulikult kehtivad seejuures m\u00f5istlikud piirangud, nagu vajaliku intellektuaalomandi kuulumine vastavale ettev\u00f5ttele, k\u00e4ibe \u00fclempiir ja t\u00f6\u00f6kohtade loomine riigis kohapeal.<\/p>\n\n\n\n<p>Eriti n\u00fc\u00fcd, kui rahvusvahelised investorid on m\u00f5neks ajaks idufirmade suhtes taas konservatiivsemad, samas eestlaste kontodel seisab rekordmahus raha, tasuks m\u00f5elda, kuidas meie tulevaste \u00fckssarvikute vajadused ning kaasmaalaste v\u00f5imalused kokku viia.<\/p>\n\n\n\n<p>See v\u00f5iks \u00fchtlasi olla \u00fcks instrumentidest rohep\u00f6\u00f6rde elluviimiseks \u2013 miks mitte soodustada eesk\u00e4tt investeerimist rohetehnoloogia ja Eesti loodusressursside nutika v\u00e4\u00e4rindamise ettev\u00f5tetesse.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Maamaks v\u00f5i kinnisvaramaks<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kuigi seda on soovitanud \u00fcksteise j\u00e4rel eksperdid nii Eestist kui v\u00e4lismaalt, l\u00e4heb meil maksukoormuse nihutamine t\u00f6\u00f6j\u00f5ult varale visalt. Aga kui pole poliitilist tahet teemat t\u00f5sisemalt ette v\u00f5tta, siis v\u00f5iks v\u00e4hemalt avatult ning argumenteeritult v\u00e4idelda, kuidas oleks k\u00f5ige p\u00f5hjendatum sisustada meie ainsat varamaksu ehk maamaksu. P\u00f5hik\u00fcsimus on: kas tegu peaks olema kitsalt maamaksu v\u00f5i pigem kinnisvaramaksuga?<\/p>\n\n\n\n<p>Seni kogutakse Eestis maamaksu. Selle suuruse arvestamisel v\u00f5etakse arvesse maa kasutamise majanduslikku potentsiaali, aga mitte seda, kuidas on maat\u00fckki kui kinnisvara reaalselt arendatud. Loogika l\u00e4htub sellest, et maa kui selline on omaette v\u00e4\u00e4rtus ning kes on t\u00f5usnud maaomaniku seisusse, peab ka vastavalt maksu maksma.<\/p>\n\n\n\n<p>Selline l\u00e4henemine oli kindlasti asjakohane, kui Eesti majandustegevus keerleski suuresti \u00fcmber maaomandi. Need ajad j\u00e4\u00e4vad juba ligemale sajandi v\u00f5i m\u00f6\u00f6ndustega ka kolhoosiaega arvestades igal juhul v\u00e4hemalt inimp\u00f5lve taha.<\/p>\n\n\n\n<p>Kas maakesksus on j\u00e4tkuvalt p\u00f5hjendatud maksustamisloogika ka teenus- ja digimajanduse ajastul? Kas poleks p\u00f5hjendatum maksustada kinnisvara tervikuna, nagu paljudes riikides ongi hakatud tegema? See sisuline ja andmep\u00f5hine debatt v\u00e4\u00e4riks pidamist.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Erakonnad, elage oma loosungite j\u00e4rgi<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Valimisloosungeid ja -lubadusi vaadates tahab enamik erakondi n\u00e4idata ennast uuendusmeelsete j\u00f5ududena. M\u00f5ni r\u00f5hub asjade \u00e4rategemise v\u00f5imalikkusele, m\u00f5ni julgusele, m\u00f5ni p\u00e4\u00e4stmisele (mis ju ka eeldab senisest teisiti tegemist), m\u00f5nda kohustab reformimeelseks juba nimi.<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00e4ga tahaks n\u00e4ha, et need hoiakud leiaks v\u00e4ljenduse ka maksudebatis ja -poliitikas. Kui riigi poolt majanduskeskkonna juhtimise \u00fcks m\u00f5jukamaid instrumente toimib lihtsalt vanast inertsist autopiloodil, siis pole ka imestada, kui Eesti j\u00e4\u00e4b keskmise sissetuleku klaaslae alla. Edasiminekuks oleks vaja avatust argumenteeritud v\u00e4itlusele, leidlikkust ning otsustamisjulgust.<\/p>\n\n\n\n<p>Loe l\u00e4hemalt <a href=\"https:\/\/arvamus.postimees.ee\/7723545\/andrus-alber-eesti-majandus-on-muutunud-ja-muutuma-peaksid-ka-maksud\" data-type=\"URL\" data-id=\"https:\/\/arvamus.postimees.ee\/7723545\/andrus-alber-eesti-majandus-on-muutunud-ja-muutuma-peaksid-ka-maksud\">Postimehest<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Maksudebatt ei t\u00e4henda automaatselt maksut\u00f5usu debatti.<br \/>\nMaamaksu asemel peaks pigem olema kinnisvaramaks.<br \/>\nErakonnad peaksid elama omaenda loosungite j\u00e4rgi.<\/p>\n","protected":false},"author":113,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-3461","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3461","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/113"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3461"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3461\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6478,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3461\/revisions\/6478"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3461"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3461"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3461"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}