Tormilised ajad tulevad ja l\u00e4hevad. Ning m\u00f5nikord tulevad j\u00e4lle tagasi. Praegu n\u00e4ib olevat just viimane olukord, kui majandusuudiseid uskuda.<\/p>\n\n\n\n
Viimastel n\u00e4dalatel on saanud palju t\u00e4helepanu m\u00f5nede USA pankade probleemid. Kes l\u00e4heb m\u00fcrinal kinni, kellel on muud h\u00e4dad. Mured ei kummita \u00fcksnes moodsate nimedega suhtelisi uustulnukaid \u2013 ka pika tegevusajalooga Credit Suisse maadles katsumustega.<\/p>\n\n\n\n
Pole niisiis mingi ime, et ka Eesti ettev\u00f5tjad n\u00e4rviliseks v\u00f5ivad muutuda. Majandus on ju seotud ja kui \u00fcks pank teisel pool Atlandi ookeani pankrotti l\u00e4heb, m\u00f5jutab see k\u00fcllap ka siinseid finantsinstitutsioone, eks?<\/p>\n\n\n\n
\u00d5nneks siiski mitte.<\/p>\n\n\n\n
Eesti pankasid sarnased mured ei kimbuta. Eesti Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler on \u00f6elnud, et Silicon Valley Banki v\u00f5i Signature Banki riskiprofiiliga sarnaseid panku Eestis pole ning meie pankadel on oluliselt traditsioonilisem \u00e4rimudel. Oleme Finora Pangas selle hinnanguga igati n\u00f5us ja toome v\u00e4lja kaks peamist p\u00f5hjust, miks meid sarnane saatus ei ohusta.<\/p>\n\n\n\n
R\u00e4\u00e4gib Finora Panga asutaja Andrus Alber<\/strong>:<\/p>\n\n\n\n K\u00f5ik meie hoiused on 100%-liselt tagatud hoiuste tagatise fondiga ja k\u00f5ik Finora hoiused on t\u00e4htajalised s\u00e4\u00e4stuhoiused. Seega pole mingit p\u00f5hjust kiirustades hoiuseid v\u00e4lja v\u00f5tta. V\u00f5rdluseks: hiljuti probleemidesse sattunud USA pankades oli suurte hoiuste maht tavatult k\u00f5rge, mist\u00f5ttu pea 90% hoiustest olid suuremad kui summa, mille tagab USA hoiuste tagamise s\u00fcsteem.<\/p>\n\n\n\n Seet\u00f5ttu oli hoiustajatel oht pankade probleemide korral oma rahast ilma j\u00e4\u00e4da. Lisaks oli suur osa sealsetest rahadest niinimetatud jooksvatel hoiustel. Selle tulemusena v\u00f5eti n\u00e4iteks Silicon Valley Bankist \u00fche p\u00e4evaga v\u00e4lja pea viiendik k\u00f5igist hoiustest ning kui panka ei oleks suletud, siis oleks j\u00e4rgmisel p\u00e4eval v\u00f5etud veel 50%.<\/p>\n\n\n\n Teiseks on Finora varadest suurem osa laenudes<\/a>, liisingutes<\/a> ja muudes kliendin\u00f5uetes, mille v\u00e4\u00e4rtus ei saa \u00fcle\u00f6\u00f6 drastiliselt muutuda. Loomulikult v\u00f5ivad \u00fcksikud laenud \u201ehapuks\u201c minna ja selleks teevad pangad ka provisjone, kuid portfell tervikuna ei saa l\u00fchiajaliselt oma v\u00e4\u00e4rtust suuremahuliselt kaotada.<\/p>\n\n\n\n Probleemsete USA pankade varadest suurema osa moodustasid valitsuste ja ettev\u00f5tete v\u00f5lakirjad, mille hind on viimase 6 kuu jooksul j\u00e4rsult kukkunud, sest k\u00f5ikjal maailmas on intressim\u00e4\u00e4rad oluliselt kasvanud. USA reeglite kohaselt ei olnud aga pankadel kohustust oma varade v\u00e4\u00e4rtust jooksvalt alla hinnata. Kui seda n\u00fc\u00fcd korraga tegema hakati, siis selguski, et varade v\u00e4\u00e4rtus on langenud rohkem kui arvati. See t\u00f5i omakorda kaasa surve hoiuseid v\u00e4lja v\u00f5tma hakata. Eesti pangandussektori investeeringud kaubeldavatesse v\u00f5lakirjadesse moodustavad alla 5% varadest, Finoral isegi alla 1%. Muret pole niisiis p\u00f5hjust tunda.<\/p>\n\n\n\n \u201eK\u00f5ik pilved ei ole vihmapilved,\u201d \u00fctleb tuntud vanas\u00f5na. Ja kui m\u00f5ni ongi, ei pruugi ta \u00fcle ookeani triivides Eesti kohal t\u00fchjaks sadada. Finora kliendid v\u00f5ivad olla kindlad, et me j\u00e4tkame igap\u00e4evast koost\u00f6\u00f6d oma klientidega ning meiega seotud hoiused ja kokkulepped ei katke.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Tormilised ajad tulevad ja l\u00e4hevad. Ning m\u00f5nikord tulevad j\u00e4lle tagasi. Eesti pankasid USA pankadele sarnased mured ei kimbuta. <\/p>\n \u201eK\u00f5ik pilved ei ole vihmapilved,\u201d \u00fctleb tuntud vanas\u00f5na. Ja kui m\u00f5ni ongi, ei pruugi ta \u00fcle ookeani triivides Eesti kohal t\u00fchjaks sadada. Finora kliendid v\u00f5ivad olla kindlad, et me j\u00e4tkame igap\u00e4evast koost\u00f6\u00f6d oma klientidega ning meiega seotud hoiused ja kokkulepped ei katke.<\/p>\n","protected":false},"author":113,"featured_media":3617,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[51],"tags":[],"class_list":["post-3615","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3615","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/113"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3615"}],"version-history":[{"count":10,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3615\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5272,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3615\/revisions\/5272"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3617"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3615"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3615"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3615"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}