Eesti pensionis\u00fcsteem ei ole j\u00e4tkusuutlik<\/a>. Iga vanaduspension\u00e4ri kohta on Eestis juba praegu ainult kaks t\u00f6\u00f6tegijat ning see suhe aina halveneb. Aina v\u00e4hemad peavad \u00fclal pidama aina rohkemaid.<\/p>\n\n\n\nMida siis konkreetselt ette v\u00f5tta, et olukorda parandada? Ministeeriumite raporti peale on v\u00e4lja k\u00e4idud juba mitu kasulikku ideed, n\u00e4iteks eakate t\u00f6\u00f6h\u00f5ive soodustamine. L\u00f5puni \u00fckski meede \u00fcksinda kindlasti seda hiigelprobleemi ei lahenda. Tarvis on hulka erinevaid l\u00e4henemisi.<\/p>\n\n\n\n
\u00dcheks neist v\u00f5iks olla m\u00f5tteviisi muutus nii-\u00f6elda siltide alla kogutud maksuraha kasutamisel. Pangem t\u00e4hele, et riigi rahakotis seisab j\u00f5ude v\u00e4hemalt pool ja varsti pigem miljard eurot, mis seni pensioniteemal p\u00f5hjendamatult varju j\u00e4\u00e4nud. Seda saaks m\u00e4rksa nutikamalt kasutada ja sellega maksumaksjatele rohkem v\u00e4\u00e4rtust luua.<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
Miljard seisab<\/h3>\n\n\n\n
T\u00f6\u00f6tukassal on kogunenud reserve \u00fcle poole miljardi euro. V\u00e4hemalt paberil. Veel paar aastat tagasi oli seda ligemale miljard, aga vahepeal l\u00e4ks suur osa k\u00e4iku koroonakriisi leevendamiseks. Ent isegi globaalse pandeemia majandusm\u00f5ju tasandamiseks ei kulunud pooltki kogutust. Ilmselt hakkavad t\u00f6\u00f6tukassa reservid peagi j\u00e4lle kasvama.<\/p>\n\n\n\n
Asi on nimelt selles, et eestlased on t\u00f6\u00f6kad ja Eesti ettev\u00f5tjad tublid. T\u00f6\u00f6turul h\u00f5ivatute hulk l\u00f6\u00f6b aina uusi rekordeid, palgad kasvavad, eksporditakse aina kallimaid tooteid. Ettev\u00f5tlussektorite esindusliidud r\u00e4\u00e4givad nagu \u00fchest suust, et Eestis pole probleemiks mitte t\u00f6\u00f6-, vaid t\u00f6\u00f6j\u00f5upuudus.<\/p>\n\n\n\n
See t\u00e4hendab, et valdaval enamikul inimestest ei l\u00e4he t\u00f6\u00f6tuskindlustust peaaegu kunagi vaja. Kui m\u00f5ne korra elus ka l\u00e4heb, siis l\u00fchiajaliselt, sest kes v\u00e4hegi tahab, see Eestis t\u00f6\u00f6d leiab. Aga mida siis aina kogunevate t\u00f6\u00f6tukassa reservidega teha? Neid lihtsalt igaks juhuks t\u00e4ies mahus kontol hoida ei tundu k\u00f5ige m\u00f5istlikuma maksumaksja raha juhtimisena.<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
Tuleb luua tubli t\u00f6\u00f6tegija pension<\/h3>\n\n\n\n
Neid reserve v\u00f5iks pensionite v\u00e4ljamaksmise eesm\u00e4rgil pikaajaliselt investeerida. T\u00f6\u00f6tuskindlustusmakse on isikustatud ja seet\u00f5ttu on kergesti v\u00f5imalik n\u00e4ha, kui palju on iga\u00fcks oma tinglikule kontole raha kogunud. Koosneb ju t\u00f6\u00f6tuskindlustuse makse nii t\u00f6\u00f6v\u00f5tja kui t\u00f6\u00f6andja osast.<\/p>\n\n\n\n
S\u00fcsteemi v\u00f5iks muuta nii, et need, kes pole oma t\u00f6\u00f6elu jooksul t\u00f6\u00f6tuh\u00fcvitist saanud v\u00f5i on olnud t\u00f6\u00f6tud v\u00e4hem kui 5 protsenti t\u00f6\u00f6east (sellised inimesed moodustavad valdava osa palgasaajatest), saaksid pensionile j\u00e4\u00e4des oma sissemakstud raha (ja selle t\u00f6\u00f6tukassa poolt investeerimise tootluse) arvel pensionilisa.<\/p>\n\n\n\n
See v\u00f5iks lisanduda n\u00e4iteks nende pensionifondi kogunenud summale ja nad saaksid kogunenud raha k\u00e4tte p\u00e4rast pensionile j\u00e4\u00e4mist nagu teisest sambast pensionitki. T\u00f6\u00f6andjate makstud summa v\u00f5iks j\u00e4\u00e4da sellest muudatusest puutumata ja aitaks tagada t\u00f6\u00f6tush\u00fcvitiste s\u00fcsteemis solidaarsuse s\u00e4ilimist.<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
Suurem tootlus pensioniteks<\/h3>\n\n\n\n
Selline nii-\u00f6elda tubli t\u00f6\u00f6tegija pension v\u00f5iks motiveerida inimesi kiiremini uut t\u00f6\u00f6d otsima ning annaks lisap\u00f5hjuse \u00fcmbrikupalkasid v\u00e4ltida. Samuti soodustaks see pikemat t\u00f6\u00f6tamist, v\u00e4hendades huvi eelpensioni vastu, kuna iga t\u00f6\u00f6tatud aastaga koguneb ju raha juurde. Eelpensioni ajal ei peakski seda pensionilisa maksma, sest eelpension on sarnane t\u00f6\u00f6turult eemalolek nagu t\u00f6\u00f6tuski.<\/p>\n\n\n\n
Mitte v\u00e4heolulisena v\u00f5imaldaks selline asjakorraldus t\u00f6\u00f6tukassal investeerida osa oma reservidest pikaajalisemalt kui t\u00e4na ja seega teenida ka suuremat tootlust. Tegu oleks maksumaksja raha parema hoidmise ja kasutamisega. Ka v\u00f5taks selline l\u00e4henemine maha aeg-ajalt kerkiva k\u00fcsimuse, kas t\u00f6\u00f6tuskindlustuse maksu tuleks alandada. Kui inimene teab, et suurem maks tagab talle turvatunde mitte ainult t\u00f6\u00f6elu jooksul, vaid ka suurema pensioni hilisemas elus, siis puudub surve maksu alandamiseks.<\/p>\n\n\n\n
T\u00f6\u00f6tukassa reservidest osa pikaajalisem investeerimine ja isikustatud pensionilisa maksmine oleks konkreetne samm, mille n\u00e4iteks j\u00e4rgmine valitsus saaks eestimaalaste pensioniea kindlustamiseks \u00e4ra teha. Selle jaoks pole vaja laenu v\u00f5tta ega riigi muid teenuseid k\u00e4rpida. K\u00fcll n\u00f5uaks see vastuv\u00f5tlikkust uudsetele l\u00e4henemistele ning otsustamisjulgust.<\/p>\n\n\n\n
Artikkel ilmus \u00c4rip\u00e4evas<\/a> ning v\u00f5itis arvamuskonkursil Edukas Eesti auv\u00e4\u00e4rse III koha. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti pensionis\u00fcsteemi j\u00e4tkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt v\u00e4lja maksma t\u00f6\u00f6tukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber.<\/p>\n
Eelmise aasta l\u00f5pus v\u00f5isime k\u00f5ik sotsiaal- ja rahandusministeeriumi anal\u00fc\u00fcsist taas lugeda ning meelde tuletada, et Eesti pensionis\u00fcsteem ei ole j\u00e4tkusuutlik. Mida konkreetselt ette v\u00f5tta, et olukorda parandada?<\/p>\n","protected":false},"author":113,"featured_media":3762,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-3757","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3757","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/113"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3757"}],"version-history":[{"count":12,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3757\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6475,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3757\/revisions\/6475"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3762"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3757"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3757"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3757"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}