V\u00e4henenud v\u00e4lisn\u00f5udlus ja kodumaiste tellijate ebakindlus on j\u00e4rsult v\u00e4hendanud Eesti v\u00e4ikeettev\u00f5tjate optimismi, fookus on kokkuhoiul, kardetakse suurklientide poolt kokkulepete rikkumisi ning kasvu plaanib vaid umbes iga viies, viitab v\u00e4ikesi ja keskmisi ettev\u00f5tteid rahastava Finora Panga v\u00e4rske anal\u00fc\u00fcs.<\/strong><\/p>\n\n\n\n Finora Panga m\u00e4rtsist juunini kogutud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete p\u00f5hjal l\u00e4biviidud uuring osutab, et v\u00f5rreldes poole aasta taguse ajaga on v\u00e4ikeettev\u00f5tjate hinnang l\u00e4hitulevikule muutunud negatiivsemaks ja riske pigem ei julgeta v\u00f5tta.<\/p>\n\n\n\n \u201cVeel kevadtalvel andis tooni pigem optimism, kuigi nenditi, et Ukraina s\u00f5da ja muud kriisid on keskkonna keerulisemaks muutnud. T\u00e4naseks aga n\u00e4eme, et ennek\u00f5ike tegeletakse riskijuhtimisega \u2013 investeeringud on pandud ootele, peamine eesm\u00e4rk on p\u00fcsikulude v\u00e4hendamine,\u201d t\u00f5i v\u00e4lja Finora Panga krediidijuht Anoly Gilden.<\/p>\n\n\n\n \u201cM\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt on kasvanud hirm, et suured kliendid j\u00e4tavad arved maksmata, mis v\u00f5ib t\u00e4hendada v\u00e4ikefirmale aga hapniku l\u00f5ppemist. Aina rohkem maandatakse seda riski faktooringuga<\/a>, tuues v\u00e4lja, et suured firmad t\u00e4idavad kohustusi panga ees kindlamalt kui maksavad v\u00f5lga v\u00e4ikeettev\u00f5ttele,\u201d selgitas Gilden.<\/p>\n\n\n\n Gildeni s\u00f5nul t\u00f5i k\u00e4ibe, turgude v\u00f5i kasumlikkuse kasvu oma l\u00e4hituleviku plaanides v\u00e4lja ainult 21% uuringus osalenud ettev\u00f5tjatest.<\/p>\n\n\n\n \u201c\u00dcks strateegia tundub praegu olevat see, et v\u00e4lditakse pikaajalisi kohustusi, samas otsitakse suuremaid, aga l\u00fchemaid projekte, mille jaoks kaasatakse mahu t\u00f5ttu ka v\u00e4list raha. Kasvuplaanidega ettev\u00f5tetele on v\u00f5imaluste avanedes vahendite kaasamise kiirus t\u00e4htsamgi kui intress,\u201d r\u00e4\u00e4kis krediidijuht.<\/p>\n\n\n\n Anoly Gildeni hinnangul on uuringust avanenud pilt majandusolukorda arvestades aga ootusp\u00e4rane. Muidki andmeid arvesse v\u00f5ttes on n\u00e4ha, et olukord on sektoriti erinev ja \u00f5nneks on ka neid ettev\u00f5tteid, kelle puhul pole liigseks muretsemiseks p\u00f5hjust.<\/p>\n\n\n\n \u201cPraegusel ajal on riskide maandamine igati m\u00f5istlik, mures tasuks olla, kui n\u00e4eksime p\u00f5hjendamatut uljust. See uuring kinnitab, mida n\u00e4itavad ka Eesti viimase viie aasta suurandmed, et ennek\u00f5ike keskmise suurusega ettev\u00f5tted on kriisiajal kokkuv\u00f5ttes k\u00f5ige edukamad,\u201d selgitas Finora ekspert.<\/p>\n\n\n\n Siiski t\u00f5i Gilden v\u00e4lja, et kuna v\u00e4ikesed ja keskmised ettev\u00f5tted on enamiku Eesti inimeste t\u00f6\u00f6andjad, on oluline nende k\u00e4ek\u00e4iku pidevalt j\u00e4lgida ning neile v\u00f5imalusi luua, kuniks majandus Eesti Panga v\u00e4rske prognoosi kohaselt umbes aasta p\u00e4rast enam-v\u00e4hem taastub.<\/p>\n\n\n\n \u201cEttev\u00f5tjad peavad suutma raske aja l\u00f5pusirge vastu pidada. Siin peavad riik ja pangad koost\u00f6\u00f6d tegema. Olulise sammu on astunud n\u00e4iteks Kredex<\/a>, kes laiendas ettev\u00f5tluse rahastamise k\u00e4enduse v\u00f5imalusi, n\u00e4eme pidevalt selle populaarsust. Pangad peavad aga j\u00e4tkama taotlustele kiiret reageerimist. Turukorrektsioon on paratamatu, ent niimoodi tagame, et kasvuv\u00f5imalused kasutatakse \u00e4ra,\u201d \u00fctles Finora Panga krediidijuht.<\/p>\n\n\n\n Artikkel ilmus Postimees Majandus<\/a> veebilehel ja Postimees paberv\u00e4ljaande<\/a>s, samuti venekeelses Postimees<\/a> veebiv\u00e4ljaandes. <\/p>\n\n\n\n V\u00e4henenud v\u00e4lisn\u00f5udlus ja kodumaiste tellijate ebakindlus on j\u00e4rsult v\u00e4hendanud Eesti v\u00e4ikeettev\u00f5tjate optimismi, fookus on kokkuhoiul, kardetakse suurklientide poolt kokkulepete rikkumisi ning kasvu plaanib vaid umbes iga viies, viitab v\u00e4ikesi ja keskmisi ettev\u00f5tteid rahastava Finora Panga v\u00e4rske anal\u00fc\u00fcs.<\/p>\n","protected":false},"author":113,"featured_media":1013,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-4206","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4206","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/113"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4206"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4206\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5299,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4206\/revisions\/5299"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1013"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4206"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4206"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4206"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}<\/h2>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"