{"id":4829,"date":"2023-09-13T14:28:47","date_gmt":"2023-09-13T12:28:47","guid":{"rendered":"https:\/\/finorabank.eu\/?p=4829"},"modified":"2023-09-13T14:28:49","modified_gmt":"2023-09-13T12:28:49","slug":"sugis-tuleb-turul-tormine-kolm-soovitust-vaikese-keskmise-suurusega-ettevotte-finantsstrateegiaks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/uudised\/sugis-tuleb-turul-tormine-kolm-soovitust-vaikese-keskmise-suurusega-ettevotte-finantsstrateegiaks\/","title":{"rendered":"S\u00fcgis tuleb turul tormine. Kolm soovitust v\u00e4ikese-keskmise suurusega ettev\u00f5tte finantsstrateegiaks"},"content":{"rendered":"\n<h2 class=\"wp-block-heading\">S<strong>\u00fcgis tuleb turul tormine. Kolm soovitust v\u00e4ikese-keskmise suurusega ettev\u00f5tte finantsstrateegiaks<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p><strong>Eesootaval majanduslikult keerulisel talvel tasub t\u00fc\u00fcpilisel pigem v\u00e4ikesel Eesti ettev\u00f5ttel langetada k\u00e4rpeotsused varakult, m\u00f5elda hoolikalt l\u00e4bi, kelle poole raha saamiseks p\u00f6\u00f6rduda, ning end tellijate v\u00f5imalike makset\u00f5rgete vastu aegsasti kindlustada, soovitab Finora Panga finantsjuht Kristi H\u00f5rrak.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Hiljutised majandusprognoosid kinnitavad mitme nurga alt, et s\u00fcgis ja talv tulevad paljudes majandusharudes ilmselt keerulised. T\u00f6\u00f6tleva t\u00f6\u00f6stuse ekspordi kahanemine ning elukalliduse \u00fcldine t\u00f5us m\u00f5jutavad l\u00e4bi tarneahelate t\u00f5en\u00e4oliselt suurt hulka Eesti ettev\u00f5tteid.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>S\u00f5ltumata sellest, kas klientideks on teised ettev\u00f5tted v\u00f5i l\u00f5pptarbijad, tekib s\u00fcgisel ilmselt probleeme nii kaubanduses, ehituses kui teenusmajanduses. Tunneli l\u00f5pus k\u00fcll valgus paistab, Eesti majandus on pikemas vaates taastumise teel. Aga pimedast tunnelist alles tuleb l\u00e4bi minna.<\/p>\n\n\n\n<p>Mida keerulisem turg, seda hoolikamalt tuleb juhtida finantse. K\u00fcsimus ei ole ainult elementaarses, et \u00fcritada kulusid koomale t\u00f5mmata ning v\u00f5imalusel hinda juurde k\u00fcsida. Strateegiliselt l\u00e4bim\u00f5eldud mitmesammulised finantsotsused saavad olla \u00fcks hoob, millega luua endale vajalikul hetkel eelist v\u00f5i v\u00e4ltida riskide realiseerumist.<\/p>\n\n\n\n<p>Kuidas v\u00f5iks parimas m\u00f5ttes t\u00fc\u00fcpiline m\u00f5nek\u00fcmne t\u00f6\u00f6taja ja kuni m\u00f5nemiljonilise k\u00e4ibega Eesti ettev\u00f5te algaval s\u00fcgisel oma raha juhtida, et \u00fchelt poolt end tormikindlamaks muuta, teiselt poolt aga keerulisi aegu tulevase kasvu jaoks \u00e4ra kasutada? Jagan kolme m\u00f5tet.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\"><strong><em>\u00c4ra lapi k\u00e4ivet laenuga<\/em><\/strong><\/h3>\n\n\n\n<p>Vastupidiselt m\u00f5nikord kuulda olevale arvamusele pole v\u00e4hemalt vastutustundlikel pankadel mingit huvi laenata ettev\u00f5tetele raha, mida meile t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00f5lgu j\u00e4\u00e4dakse ja mida v\u00f5ib tagasi saada ehk alles pankrotimenetluses v\u00f5i l\u00e4bi tagatiste m\u00fc\u00fcgi. T\u00e4iesti vastupidi \u2013 pangad, kes soovivad Eesti turul pikalt tegutseda, tahavad rahastada realistlikke plaane ja l\u00e4bim\u00f5eldud otsuseid.<\/p>\n\n\n\n<p>Seet\u00f5ttu on esimene soovitus: hinda ka rasket olukorda realistlikult ning kui elu seda n\u00f5uab, t\u00f5mba kulusid varakult ja piisavalt koomale. On inimlik, et v\u00f5ib tekkida kiusatus kaasata n\u00e4iteks k\u00e4ibekrediidi vormis raha, et sellega l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes sisuliselt lihtsalt \u00e4ralangenud k\u00e4ivet ja veel natuke aega jooksvaid kulusid katta. Aga see l\u00fckkab enamasti vaid paratamatut edasi ning l\u00f5pptulemus on veel hullem.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>M\u00f5nikord on vaja langetada raskeid otsuseid ja m\u00f5ningaid tegevusi sulgeda, et ettev\u00f5te tervikuna p\u00e4\u00e4sta. Kui ettev\u00f5te p\u00fcsib, s\u00e4ilivad paljud t\u00f6\u00f6kohad ning v\u00f5imalus neid tulevikus tagasi ja juurde luua. Aga kui otsused hilinevad ja ebaproduktiivsest laenust saab omakorda lisaraskus, v\u00f5ivad t\u00f5en\u00e4olisemalt h\u00e4vida nii k\u00f5ik t\u00f6\u00f6kohad ja ka ettev\u00f5tja enda elut\u00f6\u00f6.<\/p>\n\n\n\n<p>Ise\u00e4ranis v\u00e4ikeses tiimis v\u00f5ivad need otsused olla \u00fclimalt rasked. Aga parem on neid teha varem, kui need v\u00f5ivad anda vajalikku hingamisruumi.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\"><strong><em>Pigem \u00e4ra laena s\u00f5bralt<\/em><\/strong><\/h3>\n\n\n\n<p>Vajadus lisavahendite j\u00e4rele v\u00f5ib loomulikult tekkida ka normaalse \u00e4ritegevuse k\u00e4igus. Kriis loob \u00fchtlasi v\u00f5imalusi ning nende \u00e4rakasutamiseks lisaraha kaasamine on igati m\u00f5istlik. K\u00fcsimus on, kust on vajalikul hetkel k\u00f5ige parem finantsv\u00f5imendust hankida?<br><br>Kuna Euroopa Keskpank on viimase aasta jooksul kiiresti ja pigem suurelt intresse t\u00f5stnud, on paljudes ettev\u00f5tjates kujunemas arusaam, et n\u00f6 ametlik laenuraha on kallis. See v\u00f5ib tekitada tahtmise p\u00f6\u00f6rduda esmaj\u00e4rjekorras s\u00f5prade-tuttavate, sugulaste v\u00f5i \u00e4rikontaktide poole, kellel v\u00f5iks vabu vahendeid olla.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui k\u00f5ik l\u00e4heb h\u00e4sti, ei pruugigi see olla alati ja tingimata halb variant. Samas tasub m\u00f5elda sellele, et eriti suuremaid summasid puudutavad pinged on \u00fcsna r\u00e4nk inimsuhete l\u00f5hkuja. Pangaga on finantseerimissuhe neutraalne ja asine \u2013 kui peaks olema objektiivseid t\u00f5rkeid, on v\u00f5imalik plaanid uuesti l\u00e4bi arutada, graafikuid ja tingimusi ilma liigsete emotsioonideta muuta.<\/p>\n\n\n\n<p>Aga kas s\u00f5prus v\u00f5i \u00e4rialane usaldus elab \u00fcle n\u00e4iteks saja tuhande euro pooleks aastaks kuhugi n-\u00f6 kinni j\u00e4\u00e4mise? Tihti ei teadvusta eraviisilised laenu andjad ise, et v\u00e4lja laenatud rahal on alati alternatiivkulu \u2013 midagi muud j\u00e4\u00e4b samal ajal sama rahaga tegemata. Kui raha tagasimaksmine ka t\u00e4iesti p\u00f5hjendatult (aga siiski ootamatult) viibib, kuidas m\u00f5jutab see laenuandjat nii materiaalselt kui emotsionaalselt?<\/p>\n\n\n\n<p>Praktika viitab, et tugevad inimsuhete v\u00f5rgustikud, olgu eraelus v\u00f5i \u00e4rialaselt, on m\u00e4rksa v\u00e4\u00e4rtuslikumad kui v\u00f5imalik v\u00e4ike kokkuhoid laenukulult ideaaltingimustel.<\/p>\n\n\n\n<p>Loomulikult tuleks otsida v\u00f5imalikult h\u00e4id finantseerimistingimusi, v\u00f5ttes arvesse tervikut, koos intressiga ka laenuandja vastamise kiirust (st p\u00fchendumust) ja valmidust paindlikkuseks. Kardetavasti hakkavad keerulisematel aegadel end agressiivsemalt reklaamima k\u00fcsitavate \u00e4ripraktikate ja t\u00f5esti r\u00f6\u00f6velliku intressiga pangav\u00e4lised nii\u00f6elda finantsasutused, kellesse tuleks suhtuda ettevaatlikkusega.<\/p>\n\n\n\n<p>Samas on Eesti ettev\u00f5tluspanganduse maastikul konkurents viimaste aastatega elavnenud ning \u00fcldpilt on pigem laenuv\u00f5tjale soodne. Kui on ambitsioonikaid arendusplaane, tasub meid k\u00f5iki proovile panna.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\"><strong><em>Finantstarkus on v\u00f5im \u2013 kehtesta end aegsasti<\/em><\/strong><\/h3>\n\n\n\n<p>Juba m\u00f5nda aega torkab kahjuks t\u00f5usvas trendis silma, et ise raskustesse sattudes j\u00e4tavad suurfirmadest tellijad esmaj\u00e4rjekorras maksmata v\u00e4iksematele tarnijatele ja allt\u00f6\u00f6v\u00f5tjatele. Juhul kui majanduskeskkond kiiresti ei parane, v\u00f5ib karta, et selline k\u00e4itumine laieneb veelgi ja levib rohkematesse sektoritesse.<\/p>\n\n\n\n<p>Samal ajal pole ka Eesti v\u00e4ikeettev\u00f5tjad papist tehtud ning on v\u00f5imalik t\u00e4heldada nutikat strateegiat, mida nii m\u00f5nigi kasutab, et ennast suurema kliendi sedalaadi \u00fclbuse vastu kaitsta. Faktooringu kui finantsinstrumendi tavap\u00e4rane m\u00f5te on selles, et veel tasumata arved loovutatakse pangale ja saadakse raha varem k\u00e4tte, et oleks v\u00f5imalik seda juba edasi kasutada. Viimase ligemale aasta jooksul on faktooringust saanud aga ka v\u00e4ikeste ja keskmiste ettev\u00f5tete nutikas lahendus v\u00f5imaliku maksmataj\u00e4tmise vastu.<\/p>\n\n\n\n<p>Loogika on selles, et pangale maksmata j\u00e4tmine on midagi muud kui v\u00e4ikese tarnija ignoreerimine. Pangale faktooringu korras \u00fcle antud arvete tasumise distsipliin olevat, nagu kuulda on, m\u00e4rksa parem kui otse v\u00e4ikeettev\u00f5tetele makstes. Kui heal ajal on faktooringust kasu, et saada raha k\u00e4tte kiiremini, siis tormisel turul saab seda kasutada ka selleks, et kindlustada raha k\u00e4ttesaamist \u00fcle\u00fcldse.<\/p>\n\n\n\n<p>Kokkuv\u00f5ttes soovitan igal ettev\u00f5tjal m\u00f5elda pingete ja kriiside v\u00f5tmes l\u00e4bi lisaks spetsiifilise \u00e4ritegevuse tahkudele ka finantsjuhtimine. Erinevat moodi kasutatud rahal on erinev nii vahetu kui kaudne hind ning v\u00f5im. Igal juhul tasub s\u00fcgis ja talv vastu v\u00f5tta uusi v\u00f5imalusi otsides, visalt ning pikas vaates optimistlikult.<\/p>\n\n\n\n<p>Artikkel ilmus <a href=\"https:\/\/www.aripaev.ee\/arvamused\/2023\/09\/13\/kristi-horrak-valmistuge-tormiseks-sugiseks\" data-type=\"link\" data-id=\"https:\/\/www.aripaev.ee\/arvamused\/2023\/09\/13\/kristi-horrak-valmistuge-tormiseks-sugiseks\">\u00c4rip\u00e4evas<\/a> nii eesti kui ka <a href=\"https:\/\/www.dv.ee\/novosti\/2023\/09\/13\/findirektor-finora-pank-gotovtes-k-burnoj-oseni\" data-type=\"link\" data-id=\"https:\/\/www.dv.ee\/novosti\/2023\/09\/13\/findirektor-finora-pank-gotovtes-k-burnoj-oseni\">vene keeles<\/a>. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Eesootaval majanduslikult keerulisel talvel tasub t\u00fc\u00fcpilisel pigem v\u00e4ikesel Eesti ettev\u00f5ttel langetada k\u00e4rpeotsused varakult, m\u00f5elda hoolikalt l\u00e4bi, kelle poole raha saamiseks p\u00f6\u00f6rduda, ning end tellijate v\u00f5imalike makset\u00f5rgete vastu aegsasti kindlustada, soovitab Finora Panga finantsjuht Kristi H\u00f5rrak.<\/p>\n","protected":false},"author":113,"featured_media":3468,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-4829","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4829","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/113"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4829"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4829\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4833,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4829\/revisions\/4833"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3468"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4829"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4829"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4829"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}