Eesti v\u00e4ikeettev\u00f5tjad on kindlad, et talv tuleb raske, ning kasutusele on v\u00f5etud ka esmapilgul ootamatud strateegiad kriisi leevendamiseks ja v\u00f5imaluste \u00e4rakasutamiseks, viitab meie v\u00e4rske anal\u00fc\u00fcs.<\/strong><\/p>\n\n\n\n Finora Panga krediidijuhi Anoly Gildeni <\/strong>s\u00f5nul halveneb Eesti ettev\u00f5tluskeskkond ilmselt veel m\u00f5nda aega, enne kui hakkab taas paranema.<\/p>\n\n\n\n \u201cEuroopa Komisjon teatas \u00e4sja, et Euroopa Liidu majanduskasv j\u00e4\u00e4b sel aastal ilmselt alla \u00fche protsendi ning alles j\u00e4rgmisel aastal on lootust kiiremale t\u00f5usule. Eesti s\u00f5ltub v\u00e4ga palju ekspordist ning Saksamaa ja Rootsi majanduste murettekitav seis viitab, et meil on praeguse kriisi raskem aeg alles ees,\u201d hindas Gilden.<\/p>\n\n\n\n Sellel taustal viisime \u00e4riklientide seas l\u00e4bi uuringu, et kaardistada Eesti ettev\u00f5tjate hinnanguid l\u00e4hitulevikule ja strateegiaid kriisi \u00fcletamiseks.<\/p>\n\n\n\n \u201cPalju diskussiooni keerleb selle \u00fcmber, mida riik peaks Eesti majanduse kui sellise edendamiseks tegema. K\u00f5lavad eesk\u00e4tt v\u00e4heste suurfirmade h\u00e4\u00e4led. Meid aga huvitas, mis on parimas m\u00f5ttes t\u00fc\u00fcpiliste Eesti ettev\u00f5tjate enda kriisiplaanid ning kuidas pangad ja teised partnerid saaksid neid toetada,\u201d \u00fctles Gilden.<\/p>\n\n\n\n \u201cV\u00e4ike- ja keskmise suurusega ettev\u00f5tted maksavad 75% tulumaksust ning teevad \u00fcle 80% erasektori investeeringutest. Nemad on Eesti majanduse selgroog ja nende edust s\u00f5ltub, kui kiiresti meie majandus taas kasvama hakkab,\u201d lisas krediidijuht.<\/p>\n\n\n\n Finora Panga uuringu kohaselt on v\u00e4ikeettev\u00f5tjad v\u00f5tnud kriisisignaale kuulda ning ennek\u00f5ike hakanud aegsasti kulusid k\u00e4rpima. Luuakse plaane, kuidas vajadusel tegevust oluliselt koomale t\u00f5mmata. Siiski ei ole m\u00e4rgata paanikat. Olulist rolli m\u00e4ngib see, et paljusid on karastanud edukas l\u00e4bitulek 2008.-2009. aasta majanduskriisist, samuti viimase paari aasta turbulentsetest oludest.<\/p>\n\n\n\n Anoly Gildeni s\u00f5nul on \u00fcks veidi ootamatum trend n\u00e4iteks see, et m\u00f5ned ettev\u00f5tted on hakanud v\u00e4lja\u00fc\u00fcrimise eesm\u00e4rgil ostma kinnisvara. \u201cAegsasti m\u00f5eldakse ka sellele, kuidas v\u00e4ltida suurte klientide poolt v\u00f5lgu j\u00e4\u00e4mist, kus paljudel on meeles eelmise kriisi kogemus. Aina populaarsem on maksmata j\u00e4tmise hirmu t\u00f5ttu faktooringu<\/a> kasutamine. N\u00f5uete pangale loovutamisega sisuliselt hirmutatakse suurkliente juba eos sellega, et maksmata j\u00e4tmise korral pole nende vastas v\u00e4ikeettev\u00f5te, vaid pank,\u201d selgitas Gilden.<\/p>\n\n\n\n Anoly Gilden r\u00f5hutas, et siiski pole kadunud ka optimism ning riskide maandamise k\u00f5rval on plaanides tugevalt esindatud kriisi loodud v\u00f5imaluste \u00e4rakasutamine.<\/p>\n\n\n\n \u201cK\u00f5igi jaoks rasked ajad tekitavad ka h\u00e4id tehinguv\u00f5imalusi. N\u00e4iteks peetakse plaane, kuidas seni renditud masinaid v\u00f5i seadmeid v\u00e4lja osta, et kokkuv\u00f5ttes kulusid v\u00e4hendada ja avanevatele v\u00f5imalustele kiiremini reageerida. Ilmselt ongi sellise hoiakuga ettev\u00f5tjad need, kes raskest ajast kokkuv\u00f5ttes v\u00f5idavad,\u201d \u00fctles Finora Panga krediidijuht.<\/p>\n\n\n\n
\u201cP\u00f5hjuseks v\u00f5ib olla, et rasket aega ette n\u00e4hes realiseeritakse muud varad veel m\u00f5istliku hinnaga ja rahale leitakse inflatsioonikindel tootlus, et oodata uusi v\u00f5imalusi. Aga v\u00e4hemalt m\u00f5nel puhul tundub ka, et kui p\u00f5hitegevusele ohtu ei n\u00e4hta ja rahavoog v\u00f5imaldab, siis kasutatakse avanenud v\u00f5imalust hea hinnaga tootlikku vara juurde osta. Igatahes n\u00e4itab see, et ettev\u00f5tjad on paindlikud ega m\u00f5tle ainult \u00fche sektori piirides,\u201d t\u00f5i krediidijuht v\u00e4lja.<\/p>\n\n\n\n