Eesti edukate ettev\u00f5tete hulk saaks kasvada aastas mitme tuhande firma v\u00f5rra ja seda eriti maapiirkondades, aga selleks vajavad alustavad ja v\u00e4ikeettev\u00f5tjad riigi ning pankade tuge, selgub Finora Panga v\u00e4rskest uuringust.<\/strong><\/p>\n\n\n\n Finora Panga poolt Statistikaameti andmekogude baasil l\u00e4bi viidud v\u00e4rske uuringu kohaselt kasvas enne m\u00f5ni aasta tagasi alanud kriiside perioodi Eestis ettev\u00f5tete hulk umbes 2% aastas.<\/p>\n\n\n\n \u201cN\u00e4iteks 2015. aastal loodi uusi osa\u00fchinguid napilt \u00fcle 15 000, 2020. aastal aga juba \u00fcle 20 300. See klapib ka Maailma majandusfoorumi 2017. aasta uuringuga, mille kohaselt on eestimaalased hoiakutelt Euroopa k\u00f5ige ettev\u00f5tlikum rahvas,\u201d \u00fctles Finora Panga anal\u00fc\u00fctik Sten Andreas Kask<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n \u201cM\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsena pole meie inimeste ettev\u00f5tlikkust murdunud ka kriisiaastad: umbes 20 000 uut osa\u00fchingut loodi ka nii 2020. kui 2022. aastal,\u201d t\u00f5i Kask v\u00e4lja.<\/p>\n\n\n\n \u201cSamal ajal on valusalt n\u00e4ha, et p\u00e4rast koroonat ettev\u00f5tete nii\u00f6elda surmam\u00e4\u00e4r k\u00f5ikjal \u00fcle Eesti kahekordistus ehk likvideeritud ettev\u00f5tted moodustasid umbes viiendiku aktiivsete ettev\u00f5tete koguarvust. Enim said kannatada Harjumaa, Tartumaa ja L\u00e4\u00e4nemaa,\u201d r\u00e4\u00e4kis Kask.<\/p>\n\n\n\n Finora Panga anal\u00fc\u00fctik selgitas, et majanduse h\u00e4dasti vajaliku taastumise jaoks on Eesti inimeste ettev\u00f5tlikkuses peidus suur potentsiaal.<\/p>\n\n\n\n \u201cEestis on suurusj\u00e4rgus 150 000 aktiivset ettev\u00f5tet. Kui n\u00e4eksime taas pidevat kaheprotsendilist kasvu, nagu oli enne koroonat, siis see t\u00e4hendaks aastas 3000 uut jalad alla saanud firmat koos kaasneva ekspordi, t\u00f6\u00f6kohtade ja riigi maksutuluga,\u201d \u00fctles Kask.<\/p>\n\n\n\n Finora Panga uuringust koorus v\u00e4lja ka esmapilgul ootamatu seos ettev\u00f5tluse kasvu ja ettev\u00f5tete asukoha vahel.<\/p>\n\n\n\n “Selgelt on n\u00e4ha, et maapiirkondades on uute ettev\u00f5tete osakaal k\u00f5igist ettev\u00f5tetest j\u00e4rjepidevalt suurem kui linnades. See t\u00e4hendab, et ettev\u00f5tlus v\u00e4ljaspool linnu areneb Eestis kiiremini \u2013 suurfirmad asuvad suuremates linnades, aga uusi v\u00e4ikeettev\u00f5tteid tuleb rohkem juurde maal. Ei tohiks unustada, et v\u00e4ikeettev\u00f5tted maksavad enamiku Eesti t\u00f6\u00f6j\u00f5umaksudest ning pakuvad t\u00f6\u00f6d enamikule Eesti inimestele,\u201d \u00fctles Kask.<\/p>\n\n\n\n Finora Panga anal\u00fc\u00fctiku s\u00f5nul on andmetest n\u00e4ha ka seda, et koroonapandeemia aastad m\u00f5jusid maapiirkondades ettev\u00f5tjatele m\u00e4rksa laastavamalt kui linnades. Tallinnas ja selle \u00fcmbruses Harjumaal kukkus uute ettev\u00f5tete osakaal k\u00f5igist umbes 65% v\u00f5rra, muudes maakondades aga \u00fcle 90%.<\/p>\n\n\n\n Kase s\u00f5nul j\u00e4reldub uuringust, et \u00fcks oluline v\u00f5ti Eesti majanduse kriisist v\u00e4ljat\u00f5mbamiseks on luua v\u00f5imalikult hea keskkond just alustavatele ja kasvavatele v\u00e4ikeettev\u00f5tetele \u00fcle kogu Eesti.<\/p>\n\n\n\n \u201cNii avaliku sektori asutused kui pangad peavad otsima v\u00f5imalusi tublidele Eesti ettev\u00f5tjatele abiks olla. N\u00e4iteks ise kogeme, et kiirus rahastusp\u00e4ringutele vastamisel ning tasuta \u00e4rin\u00f5ustamine on praegusel ajal v\u00e4ikeettev\u00f5tjatele v\u00e4ga oluline. Samuti tuleb tunnustada Kredexit, kelle laiendatud k\u00e4enduse kasulikkust ettev\u00f5tetele n\u00e4eme iga p\u00e4ev. Sarnasel moel peaksid aktiivselt tegutsema k\u00f5ik, kelle teenused meie tuhandeid ettev\u00f5tjaid toetavad,\u201d kutsus \u00fcles Finora Panga anal\u00fc\u00fctik.<\/p>\n\n\n\n