{"id":6043,"date":"2024-02-01T15:26:29","date_gmt":"2024-02-01T13:26:29","guid":{"rendered":"https:\/\/finorabank.eu\/?p=6043"},"modified":"2024-02-28T13:25:57","modified_gmt":"2024-02-28T11:25:57","slug":"et-eestlane-saaks-rikkaks-tuleb-votta-miljard-eurot-laenu-ja-investeerida-see","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/uudised\/et-eestlane-saaks-rikkaks-tuleb-votta-miljard-eurot-laenu-ja-investeerida-see\/","title":{"rendered":"Et eestlane saaks rikkaks, tuleb v\u00f5tta miljard eurot laenu ja investeerida see\u2026"},"content":{"rendered":"\n

Roheelektrile \u00fcleminekut saab Eestis teha nii, et \u00fchtlasi paraneb elektri varustuskindlus, pikas plaanis alaneb s\u00f5idukik\u00fctuste hind ning Eestist saab nafta importija asemel hoopis vesinikk\u00fctuse eksportija, soovitab Finora Grupi n\u00f5ukogu liige Indrek Randveer.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

L\u00f5puks ometi on Eesti roheenergia tootmine k\u00e4nnu tagant lahti saanud. \u00dcle Eesti teevad ettev\u00f5tted ja eraisikud autonoomse roheenergia tootmiseks ja tarbimiseks investeeringuid v\u00e4ikestesse p\u00e4ikeseparkidesse ning tehakse ka konkreetseid ettevalmistusi uute suurte tuuleparkide rajamiseks.<\/p>\n\n\n\n

See ongi \u00f5ige tee edasi. Selleks, et Eesti majandus, ettev\u00f5tete tulemused ja inimeste palgad hakkaks j\u00e4lle kiiresti kasvama, on vaja turule juurde soodsamat ning senisest v\u00e4ga palju rohkemat puhta elektrienergia pakkumist. See tagab stabiilselt soodsa energia hinna, motiveerib v\u00e4ikeettev\u00f5tlust ja annab julgust investeeringuteks.<\/p>\n\n\n\n

Tuulepargid ise on ainult pool rehkendust \u2013 \u00e4rme j\u00e4ta miljardeid maha vedelema<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Samal ajal k\u00e4ib taastuvenergia tootmisega kaasas oht, et me j\u00e4tame raha maha vedelema v\u00f5i m\u00fc\u00fcme seda alla turuhinna tundidel, kui b\u00f6rsihind<\/a> on omahinnast soodsam. Selleks tasub investeerida salvestitesse v\u00f5i kasutada tarku tehnoloogilisi lahendusi, mis m\u00fc\u00fcvad energiat v\u00f5rku tagasi ainult siis, kui see on majanduslikult m\u00f5ttekas.<\/p>\n\n\n\n

Tuuleparkide rajamisel on alati oluline m\u00f5elda tervikliku taristu peale. K\u00f5ige n\u00f5rgem koht on siin v\u00f5rgu\u00fchenduste olemasolu ja kvaliteet. Kui rajada n\u00e4iteks tuuleparke ilma kaasneva taristu v\u00f5imekuseta, siis hakkame saama k\u00fcll autonoomselt soodsat elektrit, aga selle hind on kokkuv\u00f5ttes endiselt liiga kallis, sest me ei kasuta uusi energiaressursse maksimaalselt \u00e4ra. Ka selle nurga alt j\u00f5uame taas salvestustehnoloogia ja \u00fcleliigse energia v\u00f5rku m\u00fc\u00fcmiseks vajaliku taristu vajalikkuse juurde.<\/p>\n\n\n\n

Milles siis asi? Tuuleparkide rajamine nii merele kui maale on saanud palju t\u00e4helepanu. Aga liiga v\u00e4he teadvustatakse, et tuulikute p\u00fcstitamine on alles algus. Kuhu ja kuidas toodetav energia liigub? Kes ja millal seda reaalselt kasutada saab? Arutame, kuidas katta \u00e4ra perioode, mil tuul ei puhu. Aga mis on plaan v\u00e4hemalt sama pikkadeks perioodideks, mil tasuta puhuv tuul toodab m\u00e4rksa rohkem elektrit, kui kogu Eestil ja naabritelgi tarvis?<\/p>\n\n\n\n

Ilma salvestustehnoloogiatele piisavalt m\u00f5tlemata \u00e4hvardab oht, et peagi on Eesti nii\u00f6elda laisklevate tuuleparkide maa \u2013 sest k\u00f5igis Eesti nurkades toodetav tuuleenergia ei j\u00f5ua korralikult tarbimisse ning tuuleenergia kasutegur Eesti majandusele j\u00e4\u00e4b kordades alla sellele, mis v\u00f5iks olla.<\/p>\n\n\n\n

Selle v\u00e4ltimiseks tuleks valitsuse tasandil kohe hakata m\u00f5tlema kolmele asjale:<\/p>\n\n\n\n

    \n
  1. Eesti elektriv\u00f5rgu v\u00f5imekus tuuleenergiat reaalselt oma tarbimiseks kasutada, kasumliku hinnaga v\u00f5rku m\u00fc\u00fca v\u00f5i salvestada;<\/li>\n\n\n\n
  2. tipp-perioodide tuuleenergia nutikas kasutamine majanduses \u2013 kliimaeesm\u00e4rkide t\u00e4itmise h\u00fcppeline parandamine;<\/li>\n\n\n\n
  3. Eestis toodetud taastuvenergia eksport \u2013 kuidas teha Eestist rohek\u00fctust eksportiv riik?<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

    V\u00f5rk peab toetama, mitte takistama<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

    \u00dchegi elektriv\u00f5rgu \u00fclekandev\u00f5imsus pole piiramatu, nii ka Eesti oma. Mida rohkem uusi rohelise energia tootjaid meie v\u00f5rku lisandub, seda s\u00f5na otseses m\u00f5ttes pingelisemaks olukord muutub. Juhtmed s\u00e4risevad ja \u00fchel hetkel on f\u00fc\u00fcsikaline piir ees \u2013 roheelekter ei j\u00f5ua koju ega tehasesse, sest v\u00f5rk on v\u00e4eti.<\/p>\n\n\n\n

    Eleringi<\/a> ja Eesti Energia<\/a> inimesed on sellele loomulikult m\u00f5elnud. Pingutatakse, et 2030. aastaks, mil kogu Eesti elekter peaks tulema taastuvatest allikatest, oleks ka v\u00f5rk paljude uute rohetootjate vastuv\u00f5tuks valmis. Aga viimased kuud on n\u00e4idanud, et Elektrilevi<\/a> kohati nappe ressursse on vaja mitmele poole mujalegi ning on mitmeid soodsaid piirkondi, kus elektrienergia tootmine oleks m\u00f5istlik, aga puudub vajalik taristu.<\/p>\n\n\n\n

    Seega tervikuna vajab Eesti elektriv\u00f5rk kiiresti ja palju lisaraha. Kust seda v\u00f5tta? \u00dcks variant on k\u00f5rgema v\u00f5rgutasuna inimeste ja ettev\u00f5tete taskust. See oleks aga majandust r\u00f5huv samm, milliseid v\u00f5iks raskel ajal v\u00e4ltida.<\/p>\n\n\n\n

    Valitseb konsensus, et olulisteks investeeringuteks tasub Eestil laenu v\u00f5tta. Odavat ja rohelist elektrit ka kriisi ajal tagav elektriv\u00f5rk selgelt on selline investeering. See annaks keerulisel ajal ka t\u00f6\u00f6d ja tellimusi \u00fcle Eesti. Selle v\u00f5iks kohe plaani v\u00f5tta ja juba tuleval aastal \u00e4ra teha.<\/p>\n\n\n\n

    Kas k\u00fctus tanklas on homme odavam v\u00f5i kallim? See s\u00f5ltub meie valikutest t\u00e4na<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

    Aga investeeringud Eesti roheenergia v\u00f5rkudesse ei tohiks olemasoleva elektriv\u00f5rgu tugevdamisega piirduda. Nagu \u00f6eldud, Eesti roheelektri eesm\u00e4rkide saavutamisel oleme olukorras, kus suurel osal p\u00e4evadest toodab n\u00e4iteks tuul meile elektrit t\u00e4iesti tasuta \u2013 aga t\u00fchja. <\/p>\n\n\n\n

    Sest tipptootmise ajal pole rohkem energiat vaja ei meie oma t\u00f6\u00f6stusel ega ka naabermaades, kus ju tuulikud samal ajal samuti p\u00f6\u00f6rlevad. Kuidas miljardite eurode v\u00e4\u00e4rtuses energiat mitte s\u00f5na otseses m\u00f5ttes tuulde lasta?<\/p>\n\n\n\n

    Eesti l\u00e4heb roheenergiale \u00fcle pigem kiiresti ja j\u00e4rsult, \u00fche suure arendusena. Erinevalt sama teed aastak\u00fcmnete jooksul samm-sammult k\u00e4inud riikidest t\u00e4hendab see, et saame korraga ette v\u00f5tta kogu s\u00fcsteemi ja kujundada selle nutikaks ning majanduslikult k\u00f5ige kasulikumaks. <\/p>\n\n\n\n

    Oleme praegu energeetikas m\u00f5neti sarnases olukorras, nagu siis, kui l\u00e4ksime kohmakaid vaheetappe vahele j\u00e4ttes otse \u00fcle e-riigile. Alustasime v\u00f5ib-olla hiljem, aga h\u00fcppasime kohe maailma tippu. Energeetikas saame teha sama.<\/p>\n\n\n\n

    M\u00e4rks\u00f5naks, mida palju korratakse, aga mida pole veel kusagil suudetud t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral realiseerida, on vesinikuenergia. Roheline vesinik on energia nagu iga teine \u2013 ent seda saab toota tuuleenergia j\u00e4\u00e4kproduktina sisuliselt l\u00f5putult v\u00f5i kasutada energia salvestajana.<\/p>\n\n\n\n

    Kui m\u00f5ne aasta p\u00e4rast kerkib Eestis sadu uusi tuulegeneraatoreid nii merele kui maale, siis ei ole m\u00f5istlik tipphetkede elektri\u00fclej\u00e4\u00e4ki raisku lasta. Me saame sealsamas toota ka suurtes kogustes vesinikku. Seda vesinikku saab siis kasutada tuule- ja p\u00e4ikesevaestel hetkedel k\u00fctmiseks ja elektri tootmiseks, aga ka t\u00f6\u00f6stuses ning samuti tuleviku laevade, s\u00f5iduautode ja \u00fchistranspordi k\u00fctusena.<\/p>\n\n\n\n

    Nafta kui piiratud ressursi hind pikas plaanis aina t\u00f5useb, vesinikku saab aga toota sisuliselt l\u00f5putult. Seega vesiniku tootmismahu kasvades saab keskmine autok\u00fctuse hind t\u00e4nu vesinikule olla paarik\u00fcmne aasta p\u00e4rast oluliselt odavam, kui oleks muidu fossiilse k\u00fctusega.<\/p>\n\n\n\n

    Selle v\u00f5imaluse realiseerimiseks on aga vaja ka h\u00e4stitoimivat vesiniku jaotusv\u00f5rku. Rohelist vesinikku tuleks toota v\u00f5imalikult elektri tootmise koha l\u00e4hedal, et minimeerida kadusid. Seej\u00e4rel peab vesinik v\u00f5imalikult odavalt liikuma edasi tarbijani, kes peab saama seda mugavalt k\u00e4tte kogu maad katvast tanklav\u00f5rgust.<\/p>\n\n\n\n

    Tehnoloogiliselt poleks selline roheenergia l\u00f5puni \u00e4rakasutamise s\u00fcsteem midagi ulmelist \u2013 tehnoloogia on maailmas olemas ja j\u00e4rgi proovitud. Eesti riigi tasemel sellise s\u00fcsteemi loomine oleks aga maailmas esimene. Nagu oli ka Eesti e-riik. Meil ju on sedasama otsustusjulgust ja ettev\u00f5tlikkust endiselt alles?<\/p>\n\n\n\n

    Eesti nafta on tuul ja vesi<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

    Seega Eestit peagi katvad tuulepargid tuleks algusest peale liita terviklikku koostootmise elektri- ja vesiniku jaotusv\u00f5rku, et elekter oleks odavam. Tuulest toodame elektrit, ebarentaabli hinna puhul salvestame selle vesinikku ning transpordime selle k\u00fctusena klientidele. Juba nende sammude positiivne m\u00f5ju Eesti majanduskasvule ja eestimaalaste sissetulekutele oleks \u00fclisuur. Need otsused tuleks teha t\u00e4na ja v\u00f5rkude ehitust\u00f6\u00f6dega alustada homme.<\/p>\n\n\n\n

    Aga kasu sellega ei piirduks. Eesti on teatavasti tuulepealne maa. Arvestades meie tuuleenergia kogupotentsiaali, v\u00f5ime saada lihtsalt elektritootmise j\u00e4\u00e4kide m\u00f5istliku realiseerimise t\u00f5ttu k\u00fctust eksportivaks riigiks. Maagaasi m\u00fc\u00fcakse tuhandete kilomeetrite taha. Samamoodi saab eksportida ka vesinikku. Tuult on Eestis l\u00f5pmatult ning uuel roheenergia ajastul on see kuldav\u00e4\u00e4rt.<\/p>\n\n\n\n

    Euroopa Liidus astutakse suuri samme, et vesiniku kasutust transpordis kordades suurendada. Muuhulgas plaanib Euroopa Liit vesinikku vajadusel isegi importida. See t\u00e4hendab, et turg kasvab ja n\u00f5udlus on tugev. Vaja on otsuseid, et laialdane tuuleenergiast vesinikutootmine kui Eesti riigi ja inimeste rikkamaks tegemise masin \u00fcles ehitada ja k\u00e4ima panna.<\/p>\n\n\n\n

    Vajalikud taristuinvesteeringud on suured, kokku miljardi euro suurusj\u00e4rgus kindlasti. Aga kui \u00fcldse miski, siis selline investeering v\u00e4\u00e4rib riigi poolt laenu v\u00f5tmist. Laenata v\u00f5iks eelistatult muidugi Eesti inimestelt riigi v\u00f5lakirjade vormis \u2013 j\u00e4tame intressiraha koju. Aga igal juhul kataks majanduse ja ekspordi kasv, mille selline taristuarendus kaasa tooks, intressikulu paljukordselt.<\/p>\n\n\n\n

    Soodsam, vabalt saadav ja kindel elekter ning odavam ja kodumaine k\u00fctus. See oleks \u00fcks v\u00e4ga konkreetne viis, kuidas rohep\u00f6\u00f6re saakski olla Eestile ka suur majanduslik v\u00f5imalus.<\/p>\n\n\n\n

    Artikkel ilmus Postimehes.<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Roheelektrile \u00fcleminekut saab Eestis teha nii, et \u00fchtlasi paraneb elektri varustuskindlus, pikas plaanis alaneb s\u00f5idukik\u00fctuste hind ning Eestist saab nafta importija asemel hoopis vesinikk\u00fctuse eksportija, soovitab Finora Grupi n\u00f5ukogu liige Indrek Randveer.<\/p>\n","protected":false},"author":61,"featured_media":6044,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-6043","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6043","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/61"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6043"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6043\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6389,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6043\/revisions\/6389"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/6044"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6043"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=6043"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=6043"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}