{"id":6150,"date":"2024-02-05T11:37:15","date_gmt":"2024-02-05T09:37:15","guid":{"rendered":"https:\/\/finorabank.eu\/?p=6150"},"modified":"2024-02-28T12:05:08","modified_gmt":"2024-02-28T10:05:08","slug":"pole-habiasi-olla-see-kes-kriisist-voidab-kolm-raske-talve-soovitust-vaikeettevotjale","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/uudised\/pole-habiasi-olla-see-kes-kriisist-voidab-kolm-raske-talve-soovitust-vaikeettevotjale\/","title":{"rendered":"Pole h\u00e4biasi olla see, kes kriisist v\u00f5idab. Kolm raske talve soovitust v\u00e4ikeettev\u00f5tjale"},"content":{"rendered":"\n

Igas majanduskriisis on kaotajate k\u00f5rval ka v\u00f5itjad ning nende sekka murdmiseks tasub Eesti v\u00e4ikeettev\u00f5tjal kasutada rasket aega investeerimiseks, panna kokku veel parem tiim ning olla suurklientide suhtes tervislikult paranoiline, soovitab Finora Panga juhatuse liige Kristi H\u00f5rrak.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

See talv on Eesti ettev\u00f5tjale raske. Palju kohtame meedias s\u00f5nav\u00f5tte, mis toovad aina uute nurkade alt v\u00e4lja, kui raske ikka on. V\u00f5i siis kiruvad valitsust, et miks midagi ei tehta. Eks selliseid r\u00f5hutamisi on ka vaja.<\/p>\n\n\n\n

Ma tahaksin aga jagada m\u00f5nda m\u00f5tet, kuidas parimas m\u00f5ttes t\u00fc\u00fcpiline Eesti ettev\u00f5tja \u2013 ilmselt pigem v\u00e4ikese ettev\u00f5tte juht v\u00f5i omanik \u2013 saaks k\u00f5ige kiuste sellest ajast v\u00f5itjana v\u00e4lja tulla.<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5nelgi spordialal heidetakse meie rahvuskoondistele teinekord ette, et v\u00f5ita tahtmist pole piisavalt. Et pole seda usku ja n\u00e4lga, et viimane j\u00f5uvaru leida ja vajalik pingutus teha. Usun, et Eesti ettev\u00f5tjatel seda muret pole \u2013 v\u00f5idu ja kasvu isu on meil tugev.<\/p>\n\n\n\n

Aga mida v\u00e4hemalt k\u00fcmne aasta k\u00f5ige raskemal ajal v\u00f5itmiseks siis konkreetselt ette v\u00f5tta? Tooksin v\u00e4lja kolm asja: investeeri vundamenti, langeta julgeid personaliotsuseid ning vaata, et sind ei reedetaks.<\/p>\n\n\n\n

Vundament olgu tugev \u2013 uuenda t\u00f6\u00f6vahendeid<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Aktsiaid tuleb teatavasti osta siis, kui tooni annavad pankrotid ja koondamised ning paljusid turuosalisi valitseb hirm. Tuntud on Warren Buffeti<\/a> \u00fctlus: \u201cOle kartlik, kui teised on ahned, ja ahne, kui teised on kartlikud.\u201d<\/p>\n\n\n\n

Seesama kavalus kehtib ka tavalise Eesti v\u00e4ikeettev\u00f5tte jaoks konkreetsel f\u00fc\u00fcsiliste varade turul. Majanduse jahenemise ja eriti Skandinaavia allhanketellimuste v\u00e4henemise olukorras on kahjuks aina rohkemad ettev\u00f5tted sunnitud tegevust oluliselt kokku t\u00f5mbama v\u00f5i lausa sisuliselt l\u00f5petama.<\/p>\n\n\n\n

Veel mitte massiliselt, aga aina rohkem on ka n\u00e4ha, et sellega koos pannakse m\u00fc\u00fcki p\u00f5hivara: t\u00f6\u00f6riistad, transpordivahendid, ka algselt v\u00e4ga kallid ja spetsiifilised seadmed.<\/p>\n\n\n\n

See ongi kriisiolukorras m\u00f5nel juhul tark strateegia \u2013 t\u00f5mmata kulud varakult koomale ning tekitada omale rahapuhver. Neile aga, kelle \u00e4ri praegused kriisid nii valusalt tabanud pole, avaneb siin v\u00f5imalus. Iga kriis saab kord l\u00e4bi, aga kvaliteetne p\u00f5hivara j\u00e4\u00e4b alles.<\/p>\n\n\n\n

\u00dchel hetkel kulub mistahes valdkonna tehnika l\u00e4bi v\u00f5i vananeb moraalselt ja tuleb osta v\u00f5i liisida<\/a> uus. \u00c4kki tasub seda teha praegu, kui v\u00e4hekasutatud seadmeid on aina rohkem saada ning hinnal\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistes on j\u00e4me ots ostja k\u00e4es?<\/p>\n\n\n\n

Veel enamgi \u2013 v\u00f5ib-olla on just praegu muutunud esimest korda taskukohaseks t\u00f6\u00f6vahendid, millega saaksid teha h\u00fcppe t\u00f6\u00f6viljakuses v\u00f5i kvaliteedis? Ka teatavalt j\u00f5upositsioonilt hinna tingimine ei ole h\u00e4biasi. L\u00f5puks v\u00f5idab sellest kogu majandus, kui v\u00e4\u00e4rtuse loomise vahendid liiguvad n\u00f5rgaks osutunud \u00e4rimudelitega ettev\u00f5tetest tugevamate k\u00e4tte.<\/p>\n\n\n\n

P\u00f5hivara pole nii p\u00f5nev \u00e4ri aspekt kui m\u00fc\u00fck v\u00f5i eksport, aga seda ei tohiks unustada. Ka pankade vaatest on suur vahe, kas suurte kasvuplaanidega rahastuse taotlejal on uued ja t\u00f6\u00f6j\u00f5u potentsiaali maksimaalselt v\u00e4lja toovad t\u00f6\u00f6vahendid v\u00f5i r\u00fcgatakse lihtsamate vahenditega vanamoodi.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Rasked ajad n\u00f5uavad raskeid otsuseid \u2013 uuenda tiimi<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Teiseks \u00fcks veidi teravam t\u00e4helepanek \u2013 aga keerulisel ajal tulebki teha kohati raskeid, samas julgeid otsuseid. Kas oled kunagi m\u00f5elnud, et sama hulga t\u00f6\u00f6tajatega, makstes sama palka, peaks ju ometigi saama rohkem tulemust?<\/p>\n\n\n\n

Ei, see ei t\u00e4henda, et inimesed peaks end surnuks t\u00f6\u00f6tama. Hoopis vastupidi. Tungivalt soovitan oma inimestele meelde tuletada, et nad t\u00f6\u00f6 normaalsel ajal l\u00f5petaks ning puhkep\u00e4evi korralikult peaks. Sellel on teaduslik alus, miks meil on kaheksatunnised t\u00f6\u00f6p\u00e4evad ja mitte rohkem kui viiep\u00e4evased t\u00f6\u00f6n\u00e4dalad.<\/p>\n\n\n\n

K\u00fcll aga on t\u00f6\u00f6tunnil ja t\u00f6\u00f6tunnil suur vahe. T\u00f5eliselt tulemuslikud oleme siis, kui teeme \u00f5igeid asju, teeme need \u00e4ra kiirelt ning t\u00e4idame kogu pika p\u00e4eva tihedalt paljude \u00f5igete asjade \u00e4rategemisega. Iga inimene saab olla nutikam, ettev\u00f5tlikum, efektiivsem ning visam.<\/p>\n\n\n\n

Keerulistel aegadel on alati \u00fchel hetkel t\u00f6\u00f6turul tublisid inimesi j\u00e4lle rohkem. Kui sul pole ka otseselt vajadust t\u00f6\u00f6tajate arvu v\u00e4hendada, v\u00f5id m\u00f5elda, kas ei oleks ettev\u00f5tte pikaajalise arengu vaates m\u00f5istlik praegust olukorda \u00e4ra kasutada, et tegevust ja tiimi \u00fcmber organiseerida.<\/p>\n\n\n\n

Muutunud rollidesse v\u00f5ib olla praegu v\u00f5i l\u00e4hitulevikus v\u00f5imalik v\u00e4rvata motiveeritumaid uusi kolleege. Inimeste arv ja palgafondki v\u00f5ib l\u00f5puks olla umbes sama. Aga tootlikkus m\u00e4rksa k\u00f5rgem. Sellest v\u00f5idab ettev\u00f5te, selle t\u00f6\u00f6tajad ning maksude ja elavama majanduse kaudu kogu \u00fchiskond.<\/p>\n\n\n\n

K\u00fclm s\u00f5da k\u00e4ib ka turgudel \u2013 uuenda kaitses\u00fcsteeme<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Rahvusvaheliste suhete eksperdid r\u00e4\u00e4givad, et vabade riikide ja diktatuuride vastasseis on j\u00f5udnud taas sama pingelisse seisu, nagu oli viimati k\u00fclma s\u00f5ja ajal.<\/p>\n\n\n\n

K\u00fclm s\u00f5da kirjeldab m\u00f5nikord p\u00e4ris h\u00e4sti aga ka suhteid tellijate ja tarnijate vahel, kui majandus kiiresti jahtub ning ligi hakkab hiilima olukord, kus k\u00f5ik on k\u00f5igile v\u00f5lgu.<\/p>\n\n\n\n

Kogemus n\u00e4itab, et kahjuks saavad maksmata arvetega esimeste seas pihta just v\u00e4ikeettev\u00f5tetest tarnijad. Nii m\u00f5neski sektoris on tavaline, et v\u00e4hestel suurtel kokkuostjatel v\u00f5i peat\u00f6\u00f6v\u00f5tjatel on lepingud paljude k\u00fcmneid v\u00f5i sadu kordi v\u00e4iksemate m\u00fc\u00fcjate v\u00f5i allhanke pakkujatega.<\/p>\n\n\n\n

Teoorias on \u00e4rivaidluste lahendamiseks olemas kohus \u2013 aga pikk ja kulukas kohtusk\u00e4ik ei pruugi reaalselt olla v\u00e4ikeettev\u00f5tjale j\u00f5ukohane.<\/p>\n\n\n\n

Nii ongi, et majanduskriisis hakkavad suurfirmad kahjuks liiga tihti v\u00e4iksematele tarnijatele v\u00f5lgu j\u00e4\u00e4ma. Muidugi leitakse selleks p\u00f5hjendusi. Aga fakt on see, et v\u00e4ikeettev\u00f5ttest partnerile on paraku oluliselt odavam v\u00f5lgu j\u00e4\u00e4da kui v\u00f5rdse suurusega firmale, r\u00e4\u00e4kimata pankadest v\u00f5i riigist.<\/p>\n\n\n\n

Ennast tasub sellise k\u00e4itumise vastu kindlustada \u2013 ja mitte ainult selleks, et oma konkreetsete arvete raha k\u00e4tte saada. Suurkliendi suure arve suur hilinemine v\u00f5ib v\u00e4ikeettev\u00f5tte isegi pankrotti viia. Nende turult kadumine, kes j\u00e4tsid seljataguse kindlustamata, avab aga uusi v\u00f5imalusi neile, kes sellele aegsasti m\u00f5tlesid. Kriis saab ka siin olla v\u00f5imalus.<\/p>\n\n\n\n

Taktikaid, kuidas v\u00e4ltida suurte arvete punasesse kukkumist, on erinevaid. Iga valdkonna ettev\u00f5tja leiab teemale m\u00f5eldes kindlasti mitmeid k\u00f5ige paremini ise. Panga perspektiivist saan v\u00e4lja tuua \u00fche finantsjuhtimise n\u00f5ksu, mida p\u00e4ris paljud kogenud Eesti ettev\u00f5tjad kasutavad.<\/p>\n\n\n\n

Nagu \u00f6eldud, pankadele v\u00f5i riigile ei julge enamasti v\u00f5lgu j\u00e4\u00e4da isegi suurfirmad. Rahvusvahelised ja b\u00f6rsiettev\u00f5tted veel eriti. Seet\u00f5ttu kasutatakse m\u00f5nikord faktooringut ehk arvete pangale loovutamist parimas m\u00f5ttes loominguliselt.<\/p>\n\n\n\n

Nii\u00f6elda rahuajal on faktooringu<\/a> m\u00f5tteks k\u00e4ibevahendite vabastamine \u2013 raha saab kiiremini k\u00e4tte ja uuesti investeerida. Pingeperioodil on kohati olulisemgi aga see, et n\u00f5udjana vaatab suurfirmale vastu mitte v\u00e4ikeettev\u00f5te, vaid pank. Paraku see distsiplineerib ja n\u00e4ib maksek\u00e4itumist reaalselt parandavat. Selline vangerdus tundub v\u00e4hemalt seni n\u00e4htu p\u00f5hjal toimivat sama t\u00f5husalt ka p\u00e4ris erinevates majandusharudes.<\/p>\n\n\n\n

Loodetavasti olen suutnud innustada m\u00f5tlema, kuidas praegusel keerulisel ajal mitte \u00fcksnes ellu j\u00e4\u00e4da, vaid sellest kriisist ka tugevamana v\u00e4lja tulla. Sest keegi alati ja paratamatult tuleb. Teinekord ei eristagi v\u00f5itjat ja kaotajat mitte niiv\u00f5rd faktiline olukord, kuiv\u00f5rd tahtmine v\u00f5imalused leida ja need \u00e4ra kasutada. Hoidkem pilgud teravad.<\/p>\n\n\n\n

Artikkel ilmus \u00c4rip\u00e4eva veebilehel.<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Igas majanduskriisis on kaotajate k\u00f5rval ka v\u00f5itjad ning nende sekka murdmiseks tasub Eesti v\u00e4ikeettev\u00f5tjal kasutada rasket aega investeerimiseks, panna kokku veel parem tiim ning olla suurklientide suhtes tervislikult paranoiline, soovitab Finora Panga juhatuse liige Kristi H\u00f5rrak.<\/p>\n","protected":false},"author":61,"featured_media":3468,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-6150","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6150","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/61"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6150"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6150\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6387,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6150\/revisions\/6387"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3468"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6150"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=6150"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=6150"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}