{"id":6276,"date":"2024-02-19T11:33:29","date_gmt":"2024-02-19T09:33:29","guid":{"rendered":"https:\/\/finorabank.eu\/?p=6276"},"modified":"2024-02-28T09:46:47","modified_gmt":"2024-02-28T07:46:47","slug":"nii-saaks-saasta-haridusest-100-miljonit-ja-uhtlasi-teha-eestlased-rikkaks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/uudised\/nii-saaks-saasta-haridusest-100-miljonit-ja-uhtlasi-teha-eestlased-rikkaks\/","title":{"rendered":"Nii saaks s\u00e4\u00e4sta haridusest 100 miljonit ja \u00fchtlasi teha eestlased rikkaks"},"content":{"rendered":"\n

Haridusreform, mille vajadusest on laialt aru saadud, saaks otseselt kaasa aidata eestimaalaste elatustaseme t\u00f5usule, kui sisustada Eesti haridust Google\u2019i ja teiste autoriteetide rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaatidega, soovitab Finora Grupi n\u00f5ukogu liige Rein Ojavere.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Eesti inimeste j\u00f5ukuse kasvu \u00fcks olulisem v\u00f5ti peitub hariduses. Majanduse hetkel muidu pigem tumedat taevast ongi hiljuti valgustanud kaks s\u00e4hvatust just haridusvallast. Optimist \u00fctleks, et tegu on lausa ajalooliste l\u00e4bimurretega.<\/p>\n\n\n\n

Esiteks on Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi<\/a> majandusarengu plaanis haridus esil kui \u00fcks peamine v\u00f5ti edasiseks majanduskasvuks. Teiseks tekitas \u00f5petajate streik laia poliitilise \u00fcksmeele, et hariduses on vaja t\u00f5sisemaid reforme.<\/p>\n\n\n\n

Avanenud n\u00e4ib olevat v\u00f5imaluste aken, mida kohtab ehk kord paarik\u00fcmne aasta jooksul. Tekkinud on valmidus teha pikalt paigas olnud s\u00fcsteemides p\u00f5hjalikumaid muudatusi. N\u00fc\u00fcd on tarvis laialdases ettev\u00f5tjate ja haridusrahva koost\u00f6\u00f6s leida \u00fcles k\u00f5ik konkreetsed v\u00f5imalused, kuidas Eesti hariduss\u00fcsteem paremini kokku panna.<\/p>\n\n\n\n

Hoo hoidmiseks, loodetavasti inspireerimiseks ja miks mitte ka debati tekitamiseks pakun v\u00e4lja \u00fche olemuselt lihtsa, aga elluviimiseks kahtlemata pingutusi n\u00f5udva reformiidee. Seda ellu viies annaks Eestis omandatud haridus inimestele senisest m\u00e4rksa paremad t\u00f6\u00f6riistad, et ise kiiremini j\u00f5ukaks saada ja ka kogu Eesti rikkamaks teha.<\/p>\n\n\n\n

Mis see \u00fclikoolipaber v\u00e4\u00e4rt on?<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Pea liiva alla peitmine ei aita, tarvis on uuele reaalsusele otsa vaadata. Paljudes sektorites annavad t\u00f6\u00f6le kandideerimisel n\u00e4iteks bakalaureusekraadist rohkem eelist konkreetses valdkonnas turutingimustel kujunenud sertifikaadid. Valdkondade hulk, kus see on uus normaalsus, aegamisi aina kasvab.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcks ilmselt tuntumaid sedalaadi nii\u00f6elda meistrim\u00e4rke on Google Career Certificate<\/a>. See on Google\u2019i poolt \u00fcldjuhul tasuta pakutav formaat, kus \u00fcle veebi saab l\u00e4bida intensiivse, parasjagu t\u00f6\u00f6turul hinnas oskusi andva koolituse, mida t\u00f5endab Google\u2019i br\u00e4ndi autoriteediga tagatud sertifikaat. Sarnaseid erialaseid oskuste kinnitusi v\u00e4ljastavad erinevatel elualadel v\u00e4ga erinevad osapooled suurfirmadest erialaliitude ja MT\u00dc-deni.<\/p>\n\n\n\n

\u00dchine on neil see, et need on kujunenud turutingimustel ja neid tunnustatakse t\u00f6\u00f6turul, sest need reaalselt t\u00f5endavad, et inimene vastavat t\u00f6\u00f6d oskab. Mis siinkohal oluline \u2013 need ei ole (seni \u00fcldjuhul) hariduss\u00fcsteemi osa.<\/p>\n\n\n\n

Siit paistabki konkreetne reform, mis Eesti kutse- ja k\u00f5rghariduses tuleks teha. Sellised pidevalt ajaga kaasas k\u00e4ivad sertifikaadid, mille \u201ck\u00f5vadust\u201d tagab turukonkurents ise, on tulnud, et j\u00e4\u00e4da. Kui hariduss\u00fcsteem j\u00e4\u00e4b vanamoodsaks, siis \u00fchel hetkel ilmselt muutub ametlik haridustase pigem iluasjaks, samas kui t\u00f6\u00f6andjad tahavad n\u00e4ha just valdkonnas tunnustatud sertifikaate.<\/p>\n\n\n\n

\u00dchelt poolt on see arusaadav \u2013 t\u00f6\u00f6andjal on vaja kinnitust, et inimene on ametioskustes vilunud. Samas on see suuremas pildis, m\u00f5eldes demokraatliku ja \u00f5igusriikliku \u00fchiskonna j\u00e4tkusuutlikkusele, isegi lausa ohtlik. Haridus pole ju \u00fcksnes t\u00f6\u00f6oskused, vaid ka anal\u00fc\u00fcsiv\u00f5ime, silmaring ja kriitiline m\u00f5tlemine. Ainult sel moel laialt haritud kodanikud hoiavad alal vaba \u00fchiskonda. Vaja ongi m\u00f5lemat, nii ametioskusi kui laiema m\u00f5tlemise v\u00f5imet.<\/p>\n\n\n\n

Eesti diplom ei v\u00e4lista Google\u2019i oma<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Et mitte vastutuult joosta, vaid p\u00fc\u00fcda muutuste tuul endale purjedesse, v\u00f5iks Eesti haridus v\u00f5imalikult palju integreerida parasjagu t\u00f6\u00f6turul tunnustatud sertifikaate formaalhariduse sisse. <\/p>\n\n\n\n

M\u00f5nes valdkonnas v\u00f5ibki bakalaureuse\u00f5pe koosneda \u00f5ppej\u00f5udude poolt hoolikalt valitud hulga kasv\u00f5i Google\u2019i sertifikaatide omandamises \u2013 mille raamiks ja rikastamiseks on lisaks ka \u00fcldisemat laadi oskusi ja m\u00f5tteviise arendavad \u00f5ppeained.<\/p>\n\n\n\n

Teistel aladel poleks tegu Google\u2019i sertifikaadi, vaid v\u00f5ib-olla n\u00e4iteks lihtsalt Eesti oma Kutsekoja v\u00e4ljaantava kutsetunnistusega. Kui \u201ckutsetunnistus\u201d peaks lugeja jaoks k\u00f5lama kuidagi tuhmilt, siis sama asja v\u00f5iks sama h\u00e4sti nimetada ka n\u00e4iteks \u201cprofessionaalse kompetentsuse sertifikaadiks\u201d vms. Sisult on tegu sama laadi dokumendiga kui Google\u2019i sertifikaat v\u00f5i ka n\u00e4iteks kinnitus kood\/J\u00f5hvi programmi l\u00e4bimise kohta.<\/p>\n\n\n\n

Kutsehariduses on pigem tavaline, et kutsetunnistuse omandamine k\u00e4ib koolihariduse sisse. K\u00f5rghariduses v\u00f5iks see samuti saada \u00fcldreegliks.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5ppekavade sel moel kokkupanemise eelised on ilmsed. Nii \u00f5ppijad, kool kui t\u00f6\u00f6andjad saavad olla kindlad, et \u00f5pe vastab t\u00e4pselt praegu t\u00f6\u00f6turul n\u00f5utavale \u2013 koolil\u00f5petajate otsene v\u00e4\u00e4rtus t\u00f6\u00f6turul t\u00f5useb. See t\u00e4hendab aga k\u00f5rgemaid palku, suuremat lisandv\u00e4\u00e4rtust ja seel\u00e4bi kasvavat eksporti.<\/p>\n\n\n\n

Eesti diplomid on rahvusvaheliselt \u00fcsna tugevad niigi, aga selline l\u00e4henemine annaks piiri\u00fcleses \u00e4ris ja t\u00f6\u00f6turul rammu veelgi juurde. Eesti ekspordist aina suurema osa moodustab teenuste eksport, mida pole sealjuures tabanud samasugune tagasil\u00f6\u00f6k nagu kaupade eksporti. <\/p>\n\n\n\n

Kujutagem ette, et kui meie majanduses on raskem aeg, siis t\u00e4nu \u201csertifikaadirikkale\u201d haridusele saavad k\u00fcmned tuhanded k\u00f5rgharitud Eesti inimesed kergesti m\u00fc\u00fca oma t\u00f6\u00f6aega \u00fcle veebi ka v\u00e4lismaale, sest nende erialane v\u00f5imekus ja usaldusv\u00e4\u00e4rsus on s\u00f5na otseses m\u00f5ttes sertifitseeritud.<\/p>\n\n\n\n

Isegi m\u00f5neprotsendiline sedalaadi ekspordikasv tooks Eestisse otseselt juurde raha, mis hakkaks siin ringlema, looks omakorda uusi t\u00f6\u00f6kohti ja t\u00f5staks elatustaset.<\/p>\n\n\n\n

Tublile ise\u00f5ppijale k\u00f5rgharidus kolme kuuga<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Eesti haridus on v\u00e4ga m\u00f5istlikult liikunud sinnapoole, et kutse- v\u00f5i k\u00f5rgkoolis k\u00e4imine pole \u00fcks mitmeaastane plokk, vaid v\u00f5imalikult paindlik ja modulaarne. Meil juba saab arvesse v\u00f5tta varem ja mujal \u00f5pitut ning t\u00f6\u00f6kogemusi, samuti \u00f5pet vajadusel pausile panna v\u00f5i \u00f5ppida \u201campsude\u201d kaupa.<\/p>\n\n\n\n

Kui formaalharidust panna aina rohkem kokku t\u00f6\u00f6turul tunnustatud sertifikaatidest, siis saaks astuda siin veel sammu edasi. T\u00e4nap\u00e4eval on tavaline, et k\u00f5rgharidust omandatakse juba t\u00f6\u00f6kogenuna.<\/p>\n\n\n\n

Seega v\u00f5ib nii m\u00f5negi \u00f5ppekava puhul olla reaalne, et kuna inimene on end t\u00f6\u00f6alaselt arendades omandanud hulga sertifikaate, on tal kooli tulles diplomist puudu vaid need abstraktsema, parimas m\u00f5ttes filosoofilisema m\u00f5tlemise ained, mis teevad k\u00f5rgharidusest k\u00f5rghariduse. Ei saa v\u00e4listada, et motiveeritud \u00f5ppija l\u00e4bib need ja koostab l\u00f5put\u00f6\u00f6 siis vaid m\u00f5ne kuuga.<\/p>\n\n\n\n

Niimoodi murraksime hariduse ja \u201cp\u00e4ris elu\u201d l\u00e4heduses t\u00e4iesti uuele tasemele. Samuti s\u00e4\u00e4staksime meeletult \u00f5ppijate aega. Sadade tuhandete inimeste summaarne ajas\u00e4\u00e4st on reaalne majanduslik faktor, mida arvestatakse ju ka n\u00e4iteks taristuprojektide tulususe hindamisel.<\/p>\n\n\n\n

Kui s\u00e4\u00e4staksime k\u00f5rghariduses kasv\u00f5i poolte \u00f5ppijate aega m\u00f5ne kuu jagu, t\u00e4hendaks see enam kui 100 miljoni euro jagu t\u00f6\u00f6aja kokkuhoidu aastas, mis vabaneb majandusse. See oleks veel t\u00e4iendav v\u00f5it lisaks j\u00f5ukuse v\u00f5tmeid andvale haridusele endale.<\/p>\n\n\n\n

Seega siit veelkord tugev \u00fcleskutse \u2013 t\u00f6\u00f6turul loomulikuna kujunenud ja end konkurentsis t\u00f5estanud moodsa aja \u201cmeistrim\u00e4rgid\u201d tuleks v\u00f5imalikult palju h\u00f5lmata ka formaalhariduse osaks.<\/p>\n\n\n\n

Nii hoiab kool k\u00e4tt elu ja majanduse pulsil. Eesti v\u00e4\u00e4rikas hariduss\u00fcsteem ei pea v\u00f5itlema digimajanduse t\u00f6\u00f6turu lainete alla j\u00e4\u00e4misega, vaid seilab nende harjal. Samuti hoiame kokku eestimaalaste v\u00e4\u00e4rtuslikku aega. Selle k\u00f5ige tulemusena saame nii indiviidide kui \u00fchiskonnana rikkamaks.<\/p>\n\n\n\n

Uudis ilmus Eesti P\u00e4evaleht veebis<\/a> ja paberkandjal<\/a>. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Haridusreform, mille vajadusest on laialt aru saadud, saaks otseselt kaasa aidata eestimaalaste elatustaseme t\u00f5usule, kui sisustada Eesti haridust Google\u2019i ja teiste autoriteetide rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaatidega, soovitab Finora Grupi n\u00f5ukogu liige Rein Ojavere.<\/p>\n","protected":false},"author":113,"featured_media":6300,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-6276","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6276","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/113"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6276"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6276\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6369,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6276\/revisions\/6369"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/6300"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6276"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=6276"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=6276"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}