{"id":6440,"date":"2024-03-04T11:30:01","date_gmt":"2024-03-04T09:30:01","guid":{"rendered":"https:\/\/finorabank.eu\/?p=6440"},"modified":"2024-03-04T11:33:08","modified_gmt":"2024-03-04T09:33:08","slug":"puust-ette-ja-roheliseks-kuidas-iga-vaikeettevotja-saab-juba-praegu-rohepoordest-voita","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/uudised\/puust-ette-ja-roheliseks-kuidas-iga-vaikeettevotja-saab-juba-praegu-rohepoordest-voita\/","title":{"rendered":"Puust ette ja roheliseks \u2013 kuidas iga v\u00e4ikeettev\u00f5tja saab juba praegu rohep\u00f6\u00f6rdest v\u00f5ita"},"content":{"rendered":"\n

Sisuliselt iga Eesti v\u00e4ikeettev\u00f5tja saab rohereeglid lausa h\u00e4mmastavalt lihtsasti oma \u00e4ri kasuks t\u00f6\u00f6le panna, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi H\u00f5rrak.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u00dcldistatult \u00f6eldes t\u00e4hendab rohep\u00f6\u00f6re<\/a> praeguses etapis seda, et suurfirmad peavad kohustuslikus korras oma energiatarbimist ja j\u00e4\u00e4tmete tekitamist v\u00e4hendama. See aga t\u00e4hendab \u2013 ning see on oluline tuhandetele Eesti ettev\u00f5tjatele \u2013, et nad hakkavad eelistama \u00fcha rohkem neid v\u00e4ikefirmadest tarnijaid ja allhankijaid, kes pakuvad oma tooteid ja teenuseid v\u00f5imalikult keskkonnas\u00f5bralikult. N\u00e4iteks v\u00f5ib m\u00f5ni suur kinnisvaraarendaja hakata eelistama ehitajaid ja transportijaid, kes kasutavad elektris\u00f5idukeid, tekitavad parema t\u00f6\u00f6 planeerimisega v\u00e4hem prahti ja garanteerivad j\u00e4\u00e4tmete \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemise.<\/p>\n\n\n\n

\u00dchtlasi asuvad paljude Eesti ettev\u00f5tete kliendid Skandinaavias, kus keskkonnateadlikkus on \u00fclik\u00f5rge ja tarnijatelt ei n\u00f5ua rohep\u00f6\u00f6rde p\u00f5him\u00f5tete t\u00e4itmist mitte ainult suurfirmad, vaid aina rohkem k\u00f5ik ettev\u00f5tted. Mida keskkonnas\u00f5bralikumalt tegutseda, seda kergem on Skandinaaviasse m\u00fc\u00fca.<\/p>\n\n\n\n

Aga kuidas saab \u00fcks tavaline ehk pigem v\u00e4iksem Eesti ettev\u00f5te olla senisest rohelisem ja sellega turul positiivselt silma paista? V\u00f5i kuidas saab uus alustav ettev\u00f5tja konkurentsist rohep\u00f6\u00f6rde abil l\u00e4bi murda?<\/p>\n\n\n\n

Finora Panga anal\u00fc\u00fctikud on kaardistanud rohep\u00f6\u00f6rde enda kasuks t\u00f6\u00f6le panemise strateegiaid, mida Eesti v\u00e4ikeettev\u00f5tjad juba edukalt kasutavad. Annan \u00fclevaate m\u00f5nest, mis on ilmselt igale ettev\u00f5ttele j\u00f5ukohased.<\/p>\n\n\n\n

Raiskad raha, raiskad loodust<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Rohep\u00f6\u00f6rdes orienteerumiseks tasub meelde j\u00e4tta \u00fcks lihtne rusikareegel: loodusressursi raiskamine on \u00fchtlasi raha raiskamine, sest igasugune k\u00fctus, pakend ja muu materjal maksab. Seega kehtib loogika, et kui osutad sama teenust v\u00f5i valmistad sama kasuliku toote v\u00e4hema kuluga, oled enamasti ka keskkonnas\u00f5bralikum.<\/p>\n\n\n\n

Siiski pole see reegel absoluutne. N\u00e4iteks lihtsalt t\u00f6\u00f6tajate arvu v\u00e4hendamine v\u00f5i sama tiimiga rohkema \u00e4ra tegemine ei muuda ettev\u00f5tet otseselt keskkonnas\u00f5bralikumaks. Ka t\u00f6\u00f6 efektiivistamine v\u00f5i digitaliseerimine on v\u00e4\u00e4rtused omaette. Aga edukalt rohep\u00f6\u00f6rav ettev\u00f5te on siiski see, kes v\u00e4hendab energia ja igasuguse f\u00fc\u00fcsilise sisendi tarbimist kui sellist.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4lja saab tuua paar konkreetset sammu, mida astudes t\u00e4idad rohep\u00f6\u00f6rde n\u00f5udeid senisest rohkem ja oled saanud suurtele klientidele m\u00fc\u00fcmisel teatava eelise.<\/p>\n\n\n\n

Arvuta v\u00e4lja ja pane kodulehele<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Esimene viis, kuidas rohep\u00f6\u00f6rdest kasu l\u00f5igata, on isegi h\u00e4mmastavalt lihtne \u2013 lihtsalt tee oma kodulehel selgelt n\u00e4htavaks, kui suur su ettev\u00f5tte keskkonnajalaj\u00e4lg on.<\/p>\n\n\n\n

Eesti ettev\u00f5tjad on j\u00e4rjestikustes kriisides karastunud ning tihe konkurents ja eksporditurgude karm reaalsus pole kunagi lubanudki priisata. Seega on \u00fcsna t\u00f5en\u00e4oline, et ettev\u00f5tte keskkonnam\u00f5ju v\u00f5ib eneselegi teadmata juba olla eeskujulikult v\u00e4ike ja selle v\u00e4ljatoomine m\u00fc\u00fcgiargument. Pealegi: kui suurkliendil on valida kahe sisuliselt identse v\u00e4ikese tarnija vahel, kellest \u00fche kliimam\u00f5ju on teadmata, teise oma aga kaardistatud ja avalik, siis ilmselt valib ta puhtalt rohep\u00f6\u00f6rde reeglite t\u00f5ttu viimase.<\/p>\n\n\n\n

Kliimam\u00f5ju kaardistamiseks saab kasutada n\u00e4iteks kodumaist tasuta t\u00f6\u00f6riista Sustaxo<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Lihtsalt v\u00e4hem pakendit<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

\u00dcks rohep\u00f6\u00f6rde esimestest ja konkreetsematest suundadest on pakendij\u00e4\u00e4tmete v\u00e4hendamine. Mitu Euroopa Liidus juba kehtivat ja ettevalmistamisel \u00f5igusakti kehtestavad aina uusi kohustusi, kuidas eri valdkondades tuleb juba l\u00e4hiaastatel hakata \u00fchekordseid pakendeid oluliselt v\u00e4hendama.<\/p>\n\n\n\n

Energia ja paljude toorainete hinnat\u00f5usu t\u00f5ttu on teatavasti m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt kallinenud ka pakkematerjalid. Samuti n\u00f5uab \u00fcleliigne pakendamine ebavajalikult t\u00f6\u00f6aega. Mistahes nurga alt vaadates on m\u00f5istlik v\u00e4ga kriitiliselt l\u00e4bi m\u00f5elda, kuidas ja kui palju on vaja tooteid sisse pakkida.<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5nikord v\u00f5ib tunduda, et mitmekihiline ja mahukas pakend on oluline osa turundusest \u2013 kliendil tekib meeldiv nn karbist v\u00e4lja v\u00f5tmise elamus. Tasub aga m\u00f5elda, et j\u00f5ukam ja teadlikum klient hindab v\u00e4hemalt samav\u00f5rd ka lihtsat, miks mitte lausa korduskasutatud pakendit, millega koos tuleb info: s\u00e4\u00e4stame loodust ja v\u00e4hendame pr\u00fcgi, ait\u00e4h, et aitad kaasa!<\/p>\n\n\n\n

K\u00fcta v\u00e4hemat<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Rohep\u00f6\u00f6rdega seoses kerkib tihti silma ette n\u00e4iteks pr\u00fcgi sorteerimine v\u00f5i \u00fchekordsete n\u00f5ude v\u00e4ltimine. Alati ei teadvustata, et palju suurema osa inimeste keskkonnam\u00f5just annab hoopis esmapilgul n\u00e4htamatu valdkond: ruumide k\u00fctmine. Imperial College London<\/a>i ekspertide anal\u00fc\u00fcsi j\u00e4rgi moodustab k\u00fctmine umbes 40% kogu inimkonna s\u00fcsinikujalaj\u00e4ljest.<\/p>\n\n\n\n

Seega: s\u00f5na otseses m\u00f5ttes iga koomale t\u00f5mmatud ruutmeeter \u00e4ripinda muudab ettev\u00f5tte rohep\u00f6\u00f6rde ajastul klientidele atraktiivsemaks.<\/p>\n\n\n\n

Laopindade optimeerimiseks saab n\u00e4iteks kasutada t\u00e4psemalt ladustatava kauba m\u00f5\u00f5tudele vastavaid riiuleid ja kogu ruumi k\u00f5rgust. Kontoripindade optimeerimiseks saab kehtestada koroonaj\u00e4rgselt ilmselt niikuinii reaalsuseks oleva pooleldi kaugt\u00f6\u00f6. Teisis\u00f5nu: kontorit\u00f6\u00f6kohti ei ole enamasti vaja korraga sama palju, kui on nimekirjas t\u00f6\u00f6tajaid.<\/p>\n\n\n\n

Keeruline aeg \u2013 parim aeg<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Need olid vaid m\u00f5ned n\u00e4ited, et illustreerida, missugused lihtsad ja j\u00f5ukohased muudatused muudavad ettev\u00f5tet m\u00e4rksa rohelisemaks ning annavad Euroopa Liidu turul seel\u00e4bi konkurentsieelise.<\/p>\n\n\n\n

Majandusprognoosid viitavad, et keeruline aeg Eesti ja l\u00e4hinaabrite turgudel ei ole v\u00e4hemalt alanud aastal ilmselt l\u00f5ppemas. Samas turu \u00fcldine raskus t\u00e4hendab, et ka konkurendid on n\u00f5rgemad ja ongi \u00f5ige hetk end esile t\u00f5sta.<\/p>\n\n\n\n

Finora Panga klientide seas l\u00e4bi viidud uuringud n\u00e4itavad, et kasvuambitsioonidega ettev\u00f5tjad leiavad ka praegusel ajal v\u00e4ga erinevaid viise, kuidas kriisi m\u00f5ju pehmendada ja avanevaid v\u00f5imalusi \u00e4ra kasutada. Sellist hoiakut soovitamegi k\u00f5igile.<\/p>\n\n\n\n

Kulude kokkuhoid on k\u00f5igil ettev\u00f5tjatel praegu niikuinii p\u00e4evakorral. V\u00f5ib-olla sa juba teed oma ettev\u00f5ttes rohep\u00f6\u00f6ret, aga pole sellest seni niimoodi m\u00f5elnud? Igal juhul tasub tegutseda energiat ja materjale ning \u00fchtlasi raha s\u00e4\u00e4stes, oma jalaj\u00e4lge m\u00f5\u00f5ta ja avalikustada ning panna rohep\u00f6\u00f6re seel\u00e4bi enda kasuks t\u00f6\u00f6le.<\/p>\n\n\n\n

Artikkel ilmus \u00c4rip\u00e4eva veebis<\/a>. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Sisuliselt iga Eesti v\u00e4ikeettev\u00f5tja saab rohereeglid lausa h\u00e4mmastavalt lihtsasti oma \u00e4ri kasuks t\u00f6\u00f6le panna, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi H\u00f5rrak.<\/p>\n","protected":false},"author":113,"featured_media":3468,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-6440","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6440","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/113"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6440"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6440\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6443,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6440\/revisions\/6443"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3468"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6440"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=6440"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=6440"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}