{"id":6890,"date":"2024-04-19T10:02:33","date_gmt":"2024-04-19T08:02:33","guid":{"rendered":"https:\/\/finorabank.eu\/?p=6890"},"modified":"2024-04-22T10:29:06","modified_gmt":"2024-04-22T08:29:06","slug":"maksumuudatused-euribor-ja-lahis-ida-mida-toob-lahitulevik-eesti-vaikeettevotjale","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/uudised\/maksumuudatused-euribor-ja-lahis-ida-mida-toob-lahitulevik-eesti-vaikeettevotjale\/","title":{"rendered":"Maksumuudatused, euribor ja L\u00e4his-Ida \u2013 mida toob l\u00e4hitulevik Eesti v\u00e4ikeettev\u00f5tjale?"},"content":{"rendered":"\n

Eesti maksumuudatused, Skandinaavia raskused ja kehv ligip\u00e4\u00e4s laenurahale muudavad selle aasta Eesti v\u00e4ikeettev\u00f5tja jaoks endiselt raskeks, ent euribori langus, energiahindade rahunemine ja tarbijate ostuj\u00f5u kasv annavad juba ka kasvulootust, selgitab v\u00e4ikeettev\u00f5tetele keskendunud Finora Panga \u00f6konomist Vaidotas \u0160umskis.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Eelmine aasta ei olnud Eesti v\u00e4ikeettev\u00f5tetele kerge. K\u00f5rged tarbekaupade hinnad ja intressim\u00e4\u00e4rad p\u00e4rssisid jaem\u00fc\u00fcki ja tarbimist. Samal ajal langesid tellimused \u00e4riklientidelt j\u00e4rsult, eriti peamistel eksportturgudel Skandinaavias.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid positiivseid muutusi ei ole p\u00f5hjust ka l\u00e4hiajal oodata ja ilmselt ootab ees veel \u00fcks v\u00e4ljakutseid t\u00e4is aasta. Kuid siiski on m\u00f5ned majandussektorid, kus aasta l\u00f5pupoole v\u00f5ib oodata ka m\u00f5\u00f5dukat kasvu.<\/p>\n\n\n\n

Eesti majandusprognoos 2023. aastaks tundus olevat neutraalne, oodati m\u00f5\u00f5dukat majanduskasvu, kuid seda ei saabunud. Vastupidi, majandus kahanes eelmisel aastal 3%, mida juhtisid j\u00e4rsud langused t\u00f6\u00f6stuskaupade ekspordis ja ehituses.<\/p>\n\n\n\n

Viimased prognoosid n\u00e4itavad, et majandus j\u00e4\u00e4b suurema osa sellest aastast inertseks, kuid m\u00f5ningane kasv v\u00f5ib alata s\u00fcgisest. Eesti Pank prognoosib, et t\u00e4navu v\u00e4heneb inflatsioon oluliselt v\u00f5rreldes 2023. aastaga ja j\u00e4\u00e4b keskmiselt umbes 3,2 protsendi juurde, kus olulist rolli m\u00e4ngivad maksut\u00f5usud. Samal ajal j\u00e4tkub sissetulekute kasv suhteliselt kiiresti: keskmine palk suureneb umbes 7% ning miinimumpalk koos sotsiaaltoetustega suureneb veelgi.<\/p>\n\n\n\n

Maksumuudatused annavad hinnat\u00f5usule uut hoogu<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Kuid maksureform, mida viiakse ellu majanduse langusfaasis, juba avaldab majandusele m\u00f5ju. K\u00e4ibemaksu ja aktsiiside t\u00f5usud v\u00f5ivad olla sel aastal peamine inflatsiooni p\u00f5hjustaja.<\/p>\n\n\n\n

Selle selgitamiseks v\u00f5rrelgem kahte sarnast riiki, Eestit ja Leedut. M\u00e4rtsi seisuga t\u00f5usid tarbijahinnad Eestis 1,8% v\u00f5rra v\u00f5rreldes eelmise aasta detsembriga, samal ajal kui Leedus t\u00f5usid hinnad samal perioodil vaid 0,8%.<\/p>\n\n\n\n

Lisaks t\u00f5usid toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnad Eestis alates aasta algusest 2,1%, samas kui Leedus oli t\u00f5us vaid vaevutuntav 0,3%, kuigi eestlaste ja leedulaste t\u00fc\u00fcpiline ostukorv praktiliselt ei erine.<\/p>\n\n\n\n

Samuti ja v\u00f5ib-olla veelgi olulisemana: maksumuutused v\u00e4hendavad tarbijate ja ettev\u00f5tjate ootusi tuleviku suhtes, mis on Eestis juba pikka aega niigi olnud madalaimad Baltikumis ja madalamate seas kogu Euroopa Liidus.<\/p>\n\n\n\n

Koondamiste aeg on alles ees<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Aga kui tarbijad piiravad oma kulutusi, piiravad ettev\u00f5tted tavaliselt ka oma investeeringuid, kui v\u00e4ljaspoolt ei tule just utsitust eksporditurgudelt v\u00f5i valitsuse (sealhulgas ELi) kulutustest. Kuna selget taastumist eksporditurgudel pole n\u00e4ha, ei paista Eesti ettev\u00f5tted olevat ka kuigiv\u00f5rd vaimustunud kasvavast ELi rahastusest l\u00e4bi taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF). <\/p>\n\n\n\n

Valitsus suurendab kindlasti oluliselt kulutusi riigikaitsele, keskendudes v\u00e4hem muudele sektoritele, v\u00e4lja arvatud taastuvenergia.<\/p>\n\n\n\n

Nende tegurite arvesse v\u00f5tmisel ja silmitsi suurenenud palgakuludega v\u00f5ivad ettev\u00f5tted hakata aegamisi ja samm-sammult t\u00f6\u00f6tajaid koondama \u2013 midagi, mida nad pole kippunud tegema isegi ebakindlatel Covid-19 pandeemia aegadel. Eesti Panga prognoosi kohaselt suureneb t\u00f6\u00f6tuse m\u00e4\u00e4r Eestis eelmise aasta viimase kvartalis 6,3 protsendilt 2024. aastal 7,6 protsendini.<\/p>\n\n\n\n

Eesti ettev\u00f5tja ei saa raha v\u00e4listurult ega suurpangast<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Kuid lisaks makromajanduslikele raskustele on v\u00e4ikeste ja keskmise suurusega ettev\u00f5tete ees seisvate v\u00e4ljakutsete ring veel palju laiem.<\/p>\n\n\n\n

Eesti v\u00e4ikeettev\u00f5tetel on oluliselt raskem saada oma tegevuseks rahastust kui konkurentidel mujal Euroopa Liidus ja see olukord pole pikka aega oluliselt muutunud.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4iteks hiljutises Euroopa Investeerimispanga uuringus m\u00e4rkis 13% vastanud Eesti ettev\u00f5tetest, kes taotlesid laenu, et nende laenutaotlus oli tagasi l\u00fckatud. V\u00f5rdluseks, teistes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides l\u00fckati tagasi ainult 6% taotlustest.<\/p>\n\n\n\n

Majandusterminoloogias t\u00e4hendab kangekaelne inflatsioon, millele lisandub t\u00f6\u00f6tuse t\u00f5us ja majanduse kokkut\u00f5mbumine, stagflatsiooni. Kas on mingeidki kasvuallikaid, mis v\u00f5iksid majanduse sellest n\u00f5iaringist v\u00e4lja tuua?<\/p>\n\n\n\n

Loota saab euriborile, energiale ja eratarbimisele<\/strong><\/h2>\n\n\n\n

Lootuskiireks v\u00f5ib olla peamiste kaubanduspartnerite inflatsiooni v\u00e4henemine ja oodatavad madalamad intressim\u00e4\u00e4rad.<\/p>\n\n\n\n

Kuna inflatsioon euroalal langeb, ootavad finantsturu osalised, et kuue kuu euribor langeb peaaegu kolme protsendini 2024. aasta l\u00f5puks. Ja see polegi \u00fcksnes t\u00fchi jutt \u2013 euribor on tipust juba veidi langenud, kinnitades, et suurema languse t\u00f5en\u00e4osus on v\u00e4ga reaalne.<\/p>\n\n\n\n

Kuid laenutaotlejate eristav ja ebav\u00f5rdne kohtlemine ei kao niipea, sest paraku on Eesti pangandusturg endiselt v\u00e4ga kontsentreeritud. See t\u00e4hendab, et laenamise odavamaks muutumine paraku ei j\u00f5ua k\u00f5igi v\u00e4ikeste ja keskmise suurusega ettev\u00f5teteni.<\/p>\n\n\n\n

Kuigi palgakasv t\u00e4hendab lisakulusid, suurendavad t\u00f5usvad palgad ka tarbijate v\u00f5imet tarbida samade ettev\u00f5tete kaupu ja teenuseid. On v\u00e4ga t\u00f5en\u00e4oline, et viimase paari aasta k\u00f5rgest inflatsioonist kurnatud tarbijad saavad sel aastal kergemalt hingata \u2013 k\u00f5rgemad palgad ja veidi madalamad intressid kompenseerivad hinnat\u00f5usu ja v\u00f5imaldavad paljudel tarbida rohkem kui eelmisel aastal.<\/p>\n\n\n\n

Energiahinna kriis tundub samuti olevat minevikku j\u00e4\u00e4nud: 2023. aastal odavnes diislik\u00fctus 11%, elekter 53% ja maagaas 65%. Kui L\u00e4his-Idas ei puhke uusi s\u00f5jalisi konflikte ega toimu loodus\u00f5nnetusi, siis energiahinnad t\u00f5en\u00e4oliselt praegusest m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt k\u00f5rgemale ei t\u00f5use. <\/p>\n\n\n\n

Seda arvestades v\u00f5iks t\u00f6\u00f6tuse m\u00e4\u00e4r, hoolimata v\u00e4ikesest kasvust, j\u00e4\u00e4da ajaloolise keskmise l\u00e4hedale. Sellised arengud viitavad, et siseturule suunatud ettev\u00f5tted, n\u00e4iteks jaekaubandus ja teenindussektor, v\u00f5iksid olla esimeste seas, kes tunnevad tarbimise taastumist, ning aasta teises pooles, kui maksut\u00f5usu m\u00f5ju n\u00f5rgeneb, nende k\u00e4ive kasvab.<\/p>\n\n\n\n

Uudis ilmus Postimehe arvamuslehel<\/a>. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eesti maksumuudatused, Skandinaavia raskused ja kehv ligip\u00e4\u00e4s laenurahale muudavad selle aasta Eesti v\u00e4ikeettev\u00f5tja jaoks endiselt raskeks, ent euribori langus, energiahindade rahunemine ja tarbijate ostuj\u00f5u kasv annavad juba ka kasvulootust, selgitab v\u00e4ikeettev\u00f5tetele keskendunud Finora Panga \u00f6konomist Vaidotas \u0160umskis.<\/p>\n","protected":false},"author":113,"featured_media":6891,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-6890","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6890","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/113"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=6890"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6890\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6912,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/6890\/revisions\/6912"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/6891"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=6890"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=6890"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=6890"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}