{"id":7877,"date":"2024-08-06T08:17:29","date_gmt":"2024-08-06T06:17:29","guid":{"rendered":"https:\/\/finorabank.eu\/?p=7877"},"modified":"2024-08-06T08:17:30","modified_gmt":"2024-08-06T06:17:30","slug":"leedukad-tulevad-millal-tougatakse-eesti-baltimaade-it-troonilt","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/uudised\/leedukad-tulevad-millal-tougatakse-eesti-baltimaade-it-troonilt\/","title":{"rendered":"Leedukad tulevad! Millal t\u00f5ugatakse Eesti Baltimaade IT-troonilt?"},"content":{"rendered":"\n

Leedu kasvav IT-sektor Eesti edulugu ei ohusta, vaid toetab, k\u00fcll aga on Eesti majanduse digitaliseerimise ja IT-sektori edasise kasvu pudelikaelaks Eesti ettev\u00f5tete kehv ligip\u00e4\u00e4s rahastusele, anal\u00fc\u00fcsib Finora Panga \u00f6konomist Vaidotas \u0160umskis.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Aina sagedamini viidatakse Eestis Leedule kui uuele majanduslikult k\u00f5ige kiiremini arenevale Baltimaale. On viidatud sellele, et Leedu teenuste eksport on kiiresti kasvanud. Juba m\u00f5ned aastad figureerib ka Eesti uudistes Leedu finantstehnoloogiasektor. Hiljuti k\u00f5las uudis, kuidas Leedus on n\u00fc\u00fcd rohkem idufirmasid kui Eestis. Pikalt oli Tallinn koos l\u00e4hi\u00fcmbrusega Baltimaade rikkaim piirkond \u2013 hiljuti kaotati see positsioon aga Vilniusele.<\/p>\n\n\n\n

Kas IT-ekspordi ja idufirmade maa Eesti t\u00e4ht on kustumas? Kas Vilnius on Baltimaade uus tehnoloogiapealinn? Saaks arutleda, et Leedu suurem rahvaarv, paremad \u00fchendused muu maailmaga ning suurem diasporaa muuhulgas USA-s loovad selleks head eeldused.<\/p>\n\n\n\n

Kohati ongi Eestis kuulda pessimismi, et leedukad on majanduslikult ette rebinud ning Eestis tehakse asju valesti. Aga vaadakem numbritele otsa. Kuidas on hiljuti l\u00e4inud IT-sektoritel kolmes Balti riigis? Kas Eesti on langemas ja Leedu t\u00f5usmas?<\/p>\n\n\n\n

Eesti tarkvaraarenduse kasv on Leedust kordades kiirem<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Hoolimata \u00fcldisest majanduslangusest on Eestis tarkvaraarenduse ja IT-konsultatsiooni ettev\u00f5tete k\u00e4ive m\u00fchinal kasvamas. Selle aasta esimeses kvartalis kasvas nende k\u00e4ive isegi inflatsiooni m\u00f5ju maha arvestades aasta varasemaga v\u00f5rreldes 18%.<\/p>\n\n\n\n

Teistes Baltimaades oli pilt aga m\u00e4rksa nukram. Samamoodi inflatsiooniga korrigeeritult ei kasvanud Leedu tarkvarasektor \u00fcldse ning L\u00e4tis k\u00e4ive lausa kahanes 2% v\u00f5rra.<\/p>\n\n\n\n

Samal ajal kasvavad Leedus ja v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral ka L\u00e4tis teised IT-majanduse harud, mis Eestis on pigem tagasihoidlikud. Veebimajutuse, andmet\u00f6\u00f6tluskeskuste ja muude IT-tugiteenuste valdkond on Leedus kasvanud aastaga tervelt 111% v\u00f5rra. L\u00e4tis kasvas sama sektor aastaga 3%, Eestis aga kahanes 2% v\u00f5rra.<\/p>\n\n\n\n

Eestil tundub olevat v\u00e4he lootust n\u00e4iteks Leedule IT-tugiteenuste valdkonnas j\u00e4rele j\u00f5uda. IT-tugiteenused on osa Leedu laiemast h\u00e4stitoimivast \u00e4rihaldus- ja muude n-\u00f6 tagatoateenuste sektorist. See valdkond (ilma IT-tugiteenusteta) on Leedus kasvanud aastaga 72%, samas kui Eestis kahanes 29% v\u00f5rra.<\/p>\n\n\n\n

Kas siis ikkagi Leedu on Eestist IT-vallas ette rebimas \u2013 oli Eestil ju kasv \u00fches segmendis 18%, samas kui Leedul teises tervelt 111%? Oluline on m\u00e4rkida, et tarkvaraarendus ja IT-tugiteenused on \u00fcsna erinevad \u00e4rid.<\/p>\n\n\n\n

Eesti tugevused on Leedust kindlamad<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Tarkvaraarenduse n\u00e4ol on tegu suure lisandv\u00e4\u00e4rtusega sektoriga. Selline j\u00e4tkuv kasv viitab, et Eesti tarkvaraettev\u00f5tted on oma kogemustelt, suutlikkuselt ja efektiivsuselt maailma tipus, sest selle valdkonna konkurents on tihe ning globaalne. See on selgelt \u00fcks sektor, kus eestlased ei m\u00fc\u00fc odavat t\u00f6\u00f6tundi, vaid vastupidi, j\u00e4tkuv kiire palgakasv Eestis ei ole samal ajal ka ekspordi kasvu pidurdanud.<\/p>\n\n\n\n

IT-tugiteenused on paraku valdkond, kus m\u00fc\u00fcgiargumendiks on siiski ka odavad kulud. Seega terendab oht, et \u00fchel hetkel viivad rahvusvahelised suurfirmad oma tugi\u00fcksused \u00fcle odavamatesse riikidesse, n\u00e4iteks Indiasse (nagu Baltimaades juba on ka juhtunud). Samas on see sektor t\u00f6\u00f6j\u00f5u osas m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4hem n\u00f5udlik ja potentsiaalselt lubab t\u00f5usta ikkagi arvestatavalt hea palga juurde suuremal osal t\u00f6\u00f6j\u00f5ust kui tarkvaraarendus.<\/p>\n\n\n\n

Loeb ka sektori suurus. Eestis on tarkvaraarenduse sektor \u00fcks t\u00e4htsamaid, selle firmad loovad 10% SKT-st, samas kui Leedus vaid 4%. IT-tugiteenuste osa Eesti majanduses on aga vaid 0,4%, Leedus 2%. \u00dchtlasi on madala l\u00e4htekohaga v\u00f5rreldes lihtsam kasvada \u2013 see on see, mis toimub hetkel Leedus.<\/p>\n\n\n\n

Seega Leedu ei ole Eesti juhtpositsiooni Baltimaades ohustamas seal, kus Eesti on seni tugevam olnud \u2013 ega ka vastupidi. Sealjuures suurema potentsiaali ja lisandv\u00e4\u00e4rtusega osas IT-sektorist, tarkvaraarenduses, kasvab Eesti kiiremini.<\/p>\n\n\n\n

Ohuks pole leedukad, vaid ligip\u00e4\u00e4s rahale<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Suuremas pildis poleks aga sellest ka Eesti ettev\u00f5tete jaoks midagi halba, kui ka Leedus hakkaks ajapikku s\u00fcndima per capita <\/em>sama palju idufirmasid kui Eestis (hetkel on leedulased enam kui kaks korda maas). Maailmaturu mastaape arvestades ei ole me konkurendid. Pigem vastupidi, mida tugevam on Balti regioon kui selline, seda rohkem uksi avaneb uutele tulijatele mistahes kolmest Balti riigist. Meie edu toetab vastastikku \u00fcksteist.<\/p>\n\n\n\n

IT-sektoriga seotud ohud \u00e4hvardavad meid aga hoopis ootamatust suunast ning on eestlastel ja leedukatel \u00fchised. M\u00f5lemal maal oleks h\u00e4dasti vaja, et IT-firmad ja muud sektorid \u00fchendaksid j\u00f5ud ning kogu majandus teeks h\u00fcppe senisest m\u00e4rksa suurema digitaliseerituse ja automatiseerituse poole. Eesk\u00e4tt puudutab see t\u00f6\u00f6stust (kus just Eestil l\u00e4heb hetkel kehvasti), aga ka muid valdkondi.<\/p>\n\n\n\n

See l\u00e4bimurre tundub elementaarne: IT-ettev\u00f5tted saavad tellimusi ning teised saavad j\u00f5uda efektiivsuses skandinaavlastele j\u00e4rgi. Miks pole see siis juba tehtud?<\/p>\n\n\n\n

\u00dcks suur pudelikael on see, et t\u00fc\u00fcpiline Eesti ettev\u00f5te, pigem v\u00e4ike firma, ei p\u00e4\u00e4se kuigi h\u00e4sti ligi selleks vajalikule rahastusele. Sellele viitavad nii Euroopa Komisjoni, Euroopa Investeerimispanga kui OECD andmed.<\/p>\n\n\n\n

Eesti turul domineerivad suurpangad ja v\u00e4ikeettev\u00f5tja laenutaotlus l\u00fckatakse siin tagasi rohkem kui kaks korda sagedamini, kui mujal Kesk- ja Ida-Euroopas. Mulluses Euroopa Investeerimispanga uuringus m\u00e4rkis 13% vastanud Eesti ettev\u00f5tetest, kes taotlesid laenu, et nende laenutaotlus oli tagasi l\u00fckatud. Leedus oli neid lausa 16%. V\u00f5rdluseks, teistes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides l\u00fckati tagasi ainult 6% taotlustest.<\/p>\n\n\n\n

Siiski on trend positiivne. Eesti pangandusturg on viimasel ajal elavnenud ja konkurents paranenud. Sellest tuhanded Eesti v\u00e4ikeettev\u00f5tjad kindlasti v\u00f5idavad. Ilmselt tekib Eesti IT-sektorile t\u00e4nu uutele avaramatele rahastusv\u00f5imalustele ka rohkem kodumaist n\u00f5udlust. See omakorda laob vundamenti uute Helmeste ja Nortalite tekkeks ning Eesti IT-sektori ekspordi j\u00e4tkuvaks kasvuks. Seega hirmud, et Eesti IT-edulugu otsa saab, on alusetud.<\/p>\n\n\n\n

Artikkel avaldati err.ee<\/a> veebis.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Leedu kasvav IT-sektor Eesti edulugu ei ohusta, vaid toetab, k\u00fcll aga on Eesti majanduse digitaliseerimise ja IT-sektori edasise kasvu pudelikaelaks Eesti ettev\u00f5tete kehv ligip\u00e4\u00e4s rahastusele, anal\u00fc\u00fcsib Finora Panga \u00f6konomist Vaidotas \u0160umskis<\/p>\n","protected":false},"author":113,"featured_media":7376,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-7877","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7877","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/113"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7877"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7877\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7878,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/7877\/revisions\/7878"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/7376"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7877"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=7877"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=7877"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}