{"id":9274,"date":"2024-12-05T11:07:21","date_gmt":"2024-12-05T09:07:21","guid":{"rendered":"https:\/\/finorabank.eu\/?p=9274"},"modified":"2024-12-05T11:07:22","modified_gmt":"2024-12-05T09:07:22","slug":"mitte-ainult-kinnisvaraturg-euribori-kiire-alanemine-voib-saada-paasterongaks-tuhandetele-eesti-vaikeettevotetele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/uudised\/mitte-ainult-kinnisvaraturg-euribori-kiire-alanemine-voib-saada-paasterongaks-tuhandetele-eesti-vaikeettevotetele\/","title":{"rendered":"Mitte ainult kinnisvaraturg: euribori kiire alanemine v\u00f5ib saada p\u00e4\u00e4ster\u00f5ngaks tuhandetele Eesti v\u00e4ikeettev\u00f5tetele"},"content":{"rendered":"\n

Muude tegurite seas on Eesti majanduskasvu \u00fcheks pudelikaelaks meie tuhandete v\u00e4ikeettev\u00f5tete raske ligip\u00e4\u00e4s investeeringuteks vajalikule rahastusele, aga euribori \u00fcle ootuste kiire langus v\u00f5ib osutuda siin v\u00e4ga t\u00f5husaks abivahendiks, kui soodus konjunktuur nutikalt \u00e4ra kasutada, soovitab Finora Panga juhatuse liige Kristi H\u00f5rrak.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Euroopa Keskpank on langetanud baasintressim\u00e4\u00e4ra ning selle tulemusena on langenud ka euribor isegi kiiremini, kui prognoositud. Juba on euribor tulnud allapoole m\u00e4rgilisest 3% piirist ning praeguseks n\u00e4ib \u00fcsna kindel, et poole aasta p\u00e4rast l\u00e4heneb euribor 2,5%-le, kui pole sellest juba madalamalgi.<\/p>\n\n\n\n

Euriborist r\u00e4\u00e4gitakse Eestis \u00fclekaalukalt kinnisvarasektori v\u00f5tmes. Viimasel ajal on n\u00e4ha kahte peamist narratiivi. Esiteks, t\u00e4nu langevale euriborile muutuvad taas k\u00e4ttesaadavamaks elamispinnad ning korterite ja eramute turg v\u00f5iks uuesti aktiveeruda. Teiseks, euribor alanemine muudab lihtsamaks ning ahvatlevamaks suured kinnisvaratehingud, mis koosm\u00f5jus geopoliitilise olukorraga toob ennek\u00f5ike kaasa Eesti kapitali suurema naasmise Eesti \u00e4rikinnisvarasse.<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5lemad trendid on \u00f5iged ja h\u00e4sti tabatud. K\u00fcll aga on t\u00e4helepanuta j\u00e4\u00e4nud veel kolmas nurk, kuidas euribori langus otseselt annab Eesti ettev\u00f5tlusse kriitilises punktis hapnikku juurde. Kinnisvara on lihtne, n\u00e4htav ja k\u00f5igile pigem h\u00e4sti arusaadav sektor. Julgen aga v\u00e4ita, et v\u00f5ib-olla k\u00f5ige suurem ja pikas vaates olulisem m\u00f5ju Eesti ettev\u00f5tete konkurentsiv\u00f5imele ning eestimaalaste sissetulekutele on langeval euriboril hoopis mujal.<\/p>\n\n\n\n

Majanduskasvu hoiab tagasi v\u00e4ikeettev\u00f5tjate kehv ligip\u00e4\u00e4s rahastusele<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Eesti majandusarengu \u00fcheks pudelikaelaks on tavaliste v\u00e4ikeettev\u00f5tete kehv ligip\u00e4\u00e4s rahastusele. Seda kinnitavad nii Euroopa Komisjoni, Euroopa Investeerimispanga kui OECD kogutud andmed. Hiljutises Euroopa Investeerimispanga uuringus m\u00e4rkis 13% vastanud ja laenu taotlenud Eesti ettev\u00f5tetest, et nende laenutaotlus oli tagasi l\u00fckatud. Teistes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides oli sama n\u00e4itaja ainult 6%. Samuti nimetab tervelt veerand Eesti v\u00e4ikeettev\u00f5tjatest ligip\u00e4\u00e4su rahastusele \u00fche oma suurema murena, mis \u00fcletab Euroopa keskmist m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt.<\/p>\n\n\n\n

Miks on v\u00e4ikeettev\u00f5tete ligip\u00e4\u00e4s rahastusele kogu Eesti majandust puudutav probleem? Sest Eesti inimeste elatustase s\u00f5ltub otseselt meie tuhandete v\u00e4ikeettev\u00f5tete k\u00e4ek\u00e4igust. Just v\u00e4ikeettev\u00f5tjad maksavad palka enamikule Eesti t\u00f6\u00f6inimestest ning \u00fclekaaluka osa t\u00f6\u00f6j\u00f5umaksudest. Tuhanded v\u00e4ikeettev\u00f5tted \u2013 ehk t\u00fc\u00fcpilised Eesti firmad, kuni sadakonna t\u00f6\u00f6taja ja m\u00f5nemiljoniliste k\u00e4ivetega \u2013 tegutsevad enamasti tavakodanikule n\u00e4htamatult, aga moodustavad Eesti majandusest m\u00e4rksa suurema osa kui tuntud suurbr\u00e4ndid.<\/p>\n\n\n\n

Euribori langus annab hapnikku automatiseerimiseks ja targa ekspordi kasvuks<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u00dchelt poolt paraneb v\u00e4ikeettev\u00f5tjate ligip\u00e4\u00e4s arenguks vajalikule laenurahale siis, kui Eesti pangandusturul konkurents elavneb. Seda ongi viimasel ajal n\u00e4ha olnud, kuna mitu uuemat kodumaist panka pakuvad vanematele ja enamasti v\u00e4liskapitalile kuuluvatele suurpankadele teravat konkurentsi. Sellest v\u00f5idavad kliendid ehk teiste seas ka v\u00e4ikeettev\u00f5tjad.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4hemalt samav\u00f5rd paraneb v\u00e4ikeettev\u00f5tjate rahale ligip\u00e4\u00e4s ka siis, kui laenu v\u00f5i liisingu kogukulu v\u00e4heneb. V\u00e4lisrahastus muutub j\u00f5ukohaseks ning ettev\u00f5tjate julgus v\u00f5imendust kaasata kasvab. \u00dchtlasi v\u00e4heneb ka v\u00f5etud kohustuse osakaal ettev\u00f5tte bilansis, misl\u00e4bi l\u00e4bib taotlus t\u00f5en\u00e4olisemalt panga riskihindamist. On ilmselge, et kui euribor alaneb, siis saavad Eesti v\u00e4ikeettev\u00f5tjad kergemini oma \u00e4ri arendamiseks laenu.<\/p>\n\n\n\n

Seda arvestades on aga ise\u00e4ranis oluline praeguse euribori languse kiirus. Pigem l\u00fchikese aja jooksul paraneb tuhandete ettev\u00f5tete v\u00f5imekus raha kaasata h\u00fcppeliselt. See aga t\u00e4hendab olulist m\u00e4ngumuutust \u2013 iga intressilangetusega saavad aina rohkemad ettev\u00f5tted kiire inflatsiooni aastatel sahtlisse pandud arendusplaanid l\u00f5puks ellu viia. See pole midagi abstraktset, vaid t\u00e4hendab konkreetseid uusi tipptehnoloogilisi seadmeid v\u00f5i uutele turgudele laienemist.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4ikeettev\u00f5tted vajavad julgustust ja head n\u00f5u \u2013 nii finants- kui avalikust sektorist<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Me k\u00f5ik teame, et odava t\u00f6\u00f6j\u00f5u aeg on Eesti majanduses l\u00e4bi. Siit edasi viib meid ainult suurem loodud v\u00e4\u00e4rtus ja energilisem eksport v\u00f5imalikult l\u00e4hedale l\u00f5ppkliendile. Euribori kiire langus tekitabki ilmselt sadadele v\u00f5i isegi tuhandetele parimas m\u00f5ttes t\u00fc\u00fcpilistele Eesti ettev\u00f5tetele selleks v\u00f5imekuse.<\/p>\n\n\n\n

Aga potentsiaal ei ole veel elluviimine. Eelduste olemasolu ei t\u00e4henda, et v\u00f5imalused ka p\u00e4riselt \u00e4ra kasutatakse. Selleks, et me soodsat konjunktuuri kasutamata ei j\u00e4taks, peab kogu Eesti v\u00e4ikeettev\u00f5tjaid \u00fcmbritsev tugiv\u00f5rgustik ise aktiivselt kaasa aitama. Nii pangad kui ettev\u00f5tluse edendamisele suunatud avaliku sektori asutused peaksid selgitama ettev\u00f5tjatele v\u00f5imalusi, mida euribori kiire langus tekitab. Julgustama tegutsema ja uusi arendusi ette v\u00f5tma, loomulikult k\u00fclma peaga, tasakaalukalt ning riske maandades.<\/p>\n\n\n\n

Suurinvesteeringute Eestisse meelitamine ja \u00fcksikud mastaapsed t\u00f6\u00f6stusprojektid p\u00fc\u00fcavad avalikku t\u00e4helepanu. Ka nendel on Eesti majanduskasvu taastamises oma oluline roll. Aga \u00e4ra ei tohi unustada ka v\u00e4ga paljusid vaiksemalt toimetavaid v\u00e4ikeettev\u00f5tjaid, kellest Eesti ja eestimaalaste majanduslik edu tegelikult m\u00e4rksa rohkemgi s\u00f5ltub.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Muude tegurite seas on Eesti majanduskasvu \u00fcheks pudelikaelaks meie tuhandete v\u00e4ikeettev\u00f5tete raske ligip\u00e4\u00e4s investeeringuteks vajalikule rahastusele, aga euribori \u00fcle ootuste kiire langus v\u00f5ib osutuda siin v\u00e4ga t\u00f5husaks abivahendiks, kui soodus konjunktuur nutikalt \u00e4ra kasutada, soovitab Finora Panga juhatuse liige Kristi H\u00f5rrak.<\/p>\n","protected":false},"author":113,"featured_media":8761,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-9274","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9274","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/113"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9274"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9274\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9275,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9274\/revisions\/9275"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8761"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9274"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9274"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9274"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}