{"id":9302,"date":"2024-12-10T07:50:08","date_gmt":"2024-12-10T05:50:08","guid":{"rendered":"https:\/\/finorabank.eu\/?p=9302"},"modified":"2024-12-10T07:50:09","modified_gmt":"2024-12-10T05:50:09","slug":"pangajuht-vaiksed-aga-olulised-margid-viitavad-et-eesti-majandus-on-selgelt-tousuteel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/uudised\/pangajuht-vaiksed-aga-olulised-margid-viitavad-et-eesti-majandus-on-selgelt-tousuteel\/","title":{"rendered":"Pangajuht: vaiksed, aga olulised m\u00e4rgid viitavad, et Eesti majandus on selgelt t\u00f5usuteel"},"content":{"rendered":"\n

Kuigi Eesti majandus tervikuna enam ei kahane ega veel ei kasva, osutavad taastuvad investeeringud ning Eesti majandusest l\u00f5viosa moodustavate v\u00e4ikeettev\u00f5tjate paranenud rahastusv\u00f5imalused ja j\u00e4tkuv optimism, et kriis on l\u00f5ppemas ning kasv aja k\u00fcsimus, kirjutab Finora Panga Eesti filiaali juht Mangirdas Kireilis.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Arvamusliidrite hinnangud Eesti majanduse hetkeseisule tunduvad s\u00f5ltuvat praegu k\u00f5ige rohkem meeleolust ja eelhoiakutest. Saab vaadata nii, et Eesti majandus pole ikka veel uuesti kasvama hakanud. Samu andmeid saab aga kokku v\u00f5tta ka nii, et majanduslangus on selgelt peatunud. Mida siis arvata \u2013 on klaas poolt\u00fchi v\u00f5i poolt\u00e4is? Kas faktidele tuginedes on alust olla pessimistlik v\u00f5i optimistlik?<\/p>\n\n\n\n

Koos kolleegidega tegeleme igap\u00e4evaselt ennek\u00f5ike Eesti v\u00e4ikeettev\u00f5tete rahastamisega. T\u00e4nap\u00e4evase panganduse teeninduskultuur t\u00e4hendab, et laenu, liisingut v\u00f5i faktooringut kasutav ettev\u00f5tja ei ole \u00fcks sisuliselt nimetu klient sadade teiste seas, vaid kliendihaldur on pigem sarnane \u00e4rin\u00f5ustajale \u2013 ettev\u00f5tja jagab oma ideid ja plaane ning koos leitakse viisid neid veelgi arendada ja \u00fchtlasi rahastada.<\/p>\n\n\n\n

See annab aga \u00fchtlasi ka p\u00e4ris hea sissevaate ja tunnetuse, mis on Eesti erinevate sektorite v\u00e4ikeettev\u00f5tjatel m\u00f5tteis ja s\u00fcdamel. Viimaste aastate jooksul on Finora Panga kliendihaldurid n\u00e4inud v\u00e4ga erinevaid perioode \u2013 hirm ja lootusetus on asendunud meelekindluse ja taastunud julgusega.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4ikeettev\u00f5tjate optimism kasvab \u2013 Eesti majandus l\u00f6\u00f6b selja sirgu<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

On ilmne t\u00f5de, et majanduses loevad emotsioonid ja lootus v\u00f5i selle puudumine omajagu. Eesti majanduse puhul on ise\u00e4ranis t\u00e4htsad v\u00e4ikeettev\u00f5tjate hoiakud \u2013 v\u00e4ikesed ja keskmise suurusega ettev\u00f5tted moodustavad enamuse Eesti majandusest ning maksavad palka enamikule Eesti t\u00f6\u00f6inimestest. Kuigi nad saavad kordades v\u00e4hem t\u00e4helepanu kui \u00fcksikud efektsed suured Eesti br\u00e4ndid, on just tuhanded v\u00e4ikeettev\u00f5tjad Eesti majanduse selgroog.<\/p>\n\n\n\n

Seet\u00f5ttu on v\u00e4ga julgustav, et juba viimase poole aasta jooksul on tooni andnud pigem optimism. Muidugi ollakse ettevaatlikud ja riskid kaalutakse p\u00f5hjalikult l\u00e4bi. Aga see on m\u00f5istlik vastutustunne, mitte masendus ega lootusetus. Eesti v\u00e4ikeettev\u00f5tjad juba usuvad, et nende \u00e4ri l\u00e4heb taas \u00fclesm\u00e4ge. See on oluline eeldus selleks, et nii ka juhtuks.<\/p>\n\n\n\n

Lisaks kvalitatiivsetele andmetele eesliinilt annab optimismiks alust ka Eesti Panga ja Euroopa Keskpanga kogutud hiljutine statistika. Kuigi tervikuna ei ole investeeringute pilt Eesti majanduses veel kiita, on nii m\u00f5neski valdkonnas nagu n\u00e4iteks kinnisvara, t\u00f6\u00f6tlev t\u00f6\u00f6stus v\u00f5i transport investeeringud selgelt taastumas. See on aga \u00fchene m\u00e4rk kindlustundest tuleviku suhtes.<\/p>\n\n\n\n

Euribor alaneb ja pankade konkurents kasvab \u2013 ning Eesti ettev\u00f5tja v\u00f5idab<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Investeeringute ja laiemaltki ettev\u00f5tjate optimismi j\u00e4rk-j\u00e4rgulise taastumise p\u00f5hjuste puhul on avalikes anal\u00fc\u00fcsides v\u00e4lja toodud ennek\u00f5ike eksportturgude n\u00f5udluse kasvu. Selle t\u00e4ienduseks tuleb aga t\u00e4helepanu juhtida veel \u00fchele olulisele asjaolule. Nimelt on kapital muutunud k\u00e4imasoleva aasta jooksul t\u00fc\u00fcpilisele Eesti ettev\u00f5tjale \u2013 kes on v\u00e4ikeettev\u00f5tja \u2013 m\u00e4rgatavalt odavamaks.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4navu on tagatud laenude keskmine kulukus Eesti v\u00e4ikestele ja keskmise suurusega ettev\u00f5tetele alanenud tervelt 0,29 protsendipunkti v\u00f5rra. Tagatud laenude keskmine intressim\u00e4\u00e4r Eestis on praeguseks 4,1%, mis on viimaste aastate kontekstis v\u00e4ga konkurentsiv\u00f5imeline hind. Soodsam kapital aga iseenesestm\u00f5istetavalt soodustab investeeringuid, kasvu ja eksporti.<\/p>\n\n\n\n

Kapitali parema hinna taga on kaks peamist asjaolu. Esiteks muidugi alanev euribor. Aga \u00fchtlasi on konkurents Eesti panganduses muutunud viimaste aastatega aina teravamaks, millest v\u00f5idab klient. Ajastu, mil vaid paar \u00fcksikut v\u00e4liskapitalile tuginevat panka m\u00e4\u00e4rasid turu hinnataseme, on selgelt l\u00f5ppemas.<\/p>\n\n\n\n

K\u00f5igest v\u00e4ljatoodust tulenebki minu s\u00f5num ettev\u00f5tjatele: sinu optimism on asjakohane ning seda tasub hoida. \u00c4ri k\u00fctus on rahastus ja selle hind on praegu m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt hea. Pane meid proovile \u2013 p\u00f6\u00f6rdu oma ideedega mitmesse panka, kirjelda oma plaane konkreetselt, nii, nagu need on, ning vaata, kus on teineteisem\u00f5istmine k\u00f5ige parem. Peaasi, et head ideed ei j\u00e4\u00e4ks ellu viimata ega avanenud v\u00f5imalused kasutamata. Niimoodi l\u00fckkamegi \u00fcheskoos Eesti majanduse taas kasvama.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kuigi Eesti majandus tervikuna enam ei kahane ega veel ei kasva, osutavad taastuvad investeeringud ning Eesti majandusest l\u00f5viosa moodustavate v\u00e4ikeettev\u00f5tjate paranenud rahastusv\u00f5imalused ja j\u00e4tkuv optimism, et kriis on l\u00f5ppemas ning kasv aja k\u00fcsimus, kirjutab Finora Panga Eesti filiaali juht Mangirdas Kireilis.<\/p>\n","protected":false},"author":113,"featured_media":8989,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-9302","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9302","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/113"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9302"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9302\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9303,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/9302\/revisions\/9303"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8989"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9302"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=9302"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/finorabank.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=9302"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}