Eesti majandus on muutunud ja muutuma peaksid ka maksud
- Maksudebatt ei tähenda automaatselt maksutõusu debatti.
- Maamaksu asemel peaks pigem olema kinnisvaramaks.
- Erakonnad peaksid elama omaenda loosungite järgi.
Uuenduslikud lähenemised maksukorraldusele peaksid olema poliitikas oluline debatiteema, et maksusüsteem toetaks ettevõtlust ja tagaks riigile vajaliku tulu, kirjutab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber.
Ei valimiste eel ega järel pääse mööda rahast ehk riigi puhul – maksudest. Aga nagu ka vabariigi president äsjases aastapäevakõnes välja tõi, on juba mitmed valitsused aina kergitanud riigi püsikulusid, selgitamata, kust selleks pikaajaliselt raha võetakse.
Ekspertidelt kuuleme, et tänaseks on Eestis kõigis olulistes valdkondades (näiteks hariduses, meditsiinis või siseturvalisuses) objektiivselt juba sadu miljoneid eurosid iga-aastaselt puudu. Mida teha?
Mõnigi tuntud ettevõtja on hiljuti öelnud, et pole vaja mingit maksudebatti, sest meie maksusüsteemiga on kõik hästi. Minu hinnangul ei ole. Maksupoliitika on üks oluline hoob, millega valitsus saab majandust mõjutada ning seeläbi ka riigikassa laekumisi kasvatada. Maksudest tuleb rääkida.
Samas tuleb ka maksudebati suhtes skeptilisi ettevõtjaid mõista, sest erakondade maksuideedest pole seni kahjuks olnud näha erilist ambitsiooni. See aga tähendab, nagu president rõhutas, et kulud aina ületavad tulusid ning me haukame laste ja lastelaste tagant – lükkame rahapuudusega tegelemist lihtsalt edasi. See ei ole vastutustundlik. Maksudebatist peaks saama Eesti poliitika pärisosa.
On oluline rõhutada, et maksudebatt ei tähenda automaatselt maksutõusu debatti, vaid seda, kas tänane maksustruktuur vastab ka tänasele majanduse struktuurile või enam mitte. Maksudiskussioon peaks lähtuma tõdemusest, et Eestist on saanud kompleksse ja targa majandusega riik. Ettevõtjad ootavad riigilt turvalist ja etteaimatavat keskkonda, korralikku füüsilist ja digitaalset taristut ning tarka ja tervet tööjõudu.
Arusaadavalt nõuab see kõik raha. Maksukoormuse tase üksi ei saa olla eesmärk, vaid küsimus on, mida ja kuidas nutikalt maksustada, et see meie ettevõtete ja elatustaseme kasvu võimalikult vähe segaks ning kus saab, hoopis toetaks.
Senisest palju rohkem tahaks näha sisulist maksudebatti, kus tuuakse välja tõesti uudseid lähenemisi ja pakutakse põhjendatult välja, kuidas muuta maksukogumise loogikat, mitte lihtsalt liigutada mõnda määra üles-alla. Mõtte virgutamiseks pakun välja kolm konkreetset tähelepanekut.
Sotsiaalmaksu lagi
Sotsiaalmaksu lagi ei ole maksudiskussioonides uus mõte. Värskust annaks aga see, kui arvutada parimate olemasolevate andmete põhjal välja, sealhulgas meiega võrreldavate riikide kogemusi arvestades, milline konkreetselt oleks erinevate stsenaariumite mõju riigieelarvele ja tõenäoliselt majandusele. Selline mudeldamine peaks arvestama loodavaid töökohti, muutusi tarbimises ning vastavalt ka maksulaekumistes.
Alati kui sotsiaalmaksu lagi on seni jutuks võetud, on järgnenud poolt- ja vastuarvamuste sadu, kus relevantseid numbreid, nii vähe kui neid on välja toodud, on kasutatud pigem maailmavaatelise väite illustreerimiseks kui sisulise argumendina. Sotsiaalmaksu lae debati viiks uuele tasemele andmete ja arvutuskäikude avalikkus.
Samuti ei tohiks diskussiooni piirata vaid küsimusega, millisest palgatasemest alates lagi kehtestada. Mulle tundub analüüsimist väärt näiteks lähenemine, et sotsiaalmaksu lagi võiks kehtida (muuhulgas ka) alustavates ettevõtetes palga maksmisel.
Pole ju mingi saladus, et tööjõukulud on uue äri käivitamisel tihti üks koormavamaid kuluartikleid ja peletab uut äri alustamast. Mis oleks, kui esimesed kuus kuud uus ettevõte näiteks kuni viie töötaja pealt sotsiaalmaksu maksma ei peaks? Kas selle tulemusena maksutulud langeks või äkki hoopis kasvaks, kui rohkem inimesi julgeks ettevõtlusega alustada?
Investeeringute maksuvabastus
Arvestades meie uhket enesekuvandit Euroopa või lausa maailma parima paigana idufirma asutamiseks, on isegi hämmastav, et Eesti maksudiskussioonist on seni sisuliselt puudunud riskikapitali investeeringute soodustamise küsimus.
Võrdluseks võib tuua Ühendkuningriigi, kus eraisikute investeeringud alustavatesse ettevõtetesse arvestatakse nende maksustatavast tulust maha. Sellega soodustatakse nii alustavate idufirmade raha leidmist kui ka julgustatakse inimesi jooksval arvel seisvat raha investeerima.
Ühendkuningriigis on selline võimalus väga populaarne. Otse loomulikult kehtivad seejuures mõistlikud piirangud, nagu vajaliku intellektuaalomandi kuulumine vastavale ettevõttele, käibe ülempiir ja töökohtade loomine riigis kohapeal.
Eriti nüüd, kui rahvusvahelised investorid on mõneks ajaks idufirmade suhtes taas konservatiivsemad, samas eestlaste kontodel seisab rekordmahus raha, tasuks mõelda, kuidas meie tulevaste ükssarvikute vajadused ning kaasmaalaste võimalused kokku viia.
See võiks ühtlasi olla üks instrumentidest rohepöörde elluviimiseks – miks mitte soodustada eeskätt investeerimist rohetehnoloogia ja Eesti loodusressursside nutika väärindamise ettevõtetesse.
Maamaks või kinnisvaramaks
Kuigi seda on soovitanud üksteise järel eksperdid nii Eestist kui välismaalt, läheb meil maksukoormuse nihutamine tööjõult varale visalt. Aga kui pole poliitilist tahet teemat tõsisemalt ette võtta, siis võiks vähemalt avatult ning argumenteeritult väidelda, kuidas oleks kõige põhjendatum sisustada meie ainsat varamaksu ehk maamaksu. Põhiküsimus on: kas tegu peaks olema kitsalt maamaksu või pigem kinnisvaramaksuga?
Seni kogutakse Eestis maamaksu. Selle suuruse arvestamisel võetakse arvesse maa kasutamise majanduslikku potentsiaali, aga mitte seda, kuidas on maatükki kui kinnisvara reaalselt arendatud. Loogika lähtub sellest, et maa kui selline on omaette väärtus ning kes on tõusnud maaomaniku seisusse, peab ka vastavalt maksu maksma.
Selline lähenemine oli kindlasti asjakohane, kui Eesti majandustegevus keerleski suuresti ümber maaomandi. Need ajad jäävad juba ligemale sajandi või mööndustega ka kolhoosiaega arvestades igal juhul vähemalt inimpõlve taha.
Kas maakesksus on jätkuvalt põhjendatud maksustamisloogika ka teenus- ja digimajanduse ajastul? Kas poleks põhjendatum maksustada kinnisvara tervikuna, nagu paljudes riikides ongi hakatud tegema? See sisuline ja andmepõhine debatt vääriks pidamist.
Erakonnad, elage oma loosungite järgi
Valimisloosungeid ja -lubadusi vaadates tahab enamik erakondi näidata ennast uuendusmeelsete jõududena. Mõni rõhub asjade ärategemise võimalikkusele, mõni julgusele, mõni päästmisele (mis ju ka eeldab senisest teisiti tegemist), mõnda kohustab reformimeelseks juba nimi.
Väga tahaks näha, et need hoiakud leiaks väljenduse ka maksudebatis ja -poliitikas. Kui riigi poolt majanduskeskkonna juhtimise üks mõjukamaid instrumente toimib lihtsalt vanast inertsist autopiloodil, siis pole ka imestada, kui Eesti jääb keskmise sissetuleku klaaslae alla. Edasiminekuks oleks vaja avatust argumenteeritud väitlusele, leidlikkust ning otsustamisjulgust.
Loe lähemalt Postimehest.