Enamik inimesi saaks 100 eurot kuus lihtsalt juurde nõuda! 3 soovitust, kuidas rääkida edukalt läbi tööandja, panga ja teistega

Rahatarkus pole üksnes investeerimine – esialgu rohkemgi raha saab otsekui eikusagilt välja võluda, kui põhjendatud nahaalsusega tingida paremaks lepinguid tööandja, panga ja teenusepakkujatega, annab nõu Finora Panga analüütik Kenri Tops.

Rahatarkus pole üksnes investeerimine – esialgu rohkemgi raha saab otsekui eikusagilt välja võluda, kui põhjendatud nahaalsusega tingida paremaks lepinguid tööandja, panga ja teenusepakkujatega, annab nõu Finora Panga analüütik Kenri Tops.

Finora Panga analüütiku ja rahatarkuse spetsialisti Kenri Topsi sõnul on praegu nii palga kui erinevate lepingute läbirääkimiseks täpselt õige aeg.

“Igaüks võiks teadvustada, et makromajanduslik olukord on ettenähtavas tulevikus töötaja või tarbija jaoks väga soodne – võimupositsioonil oled aina rohkem sina, mitte suurfirma,” kinnitas Tops.

Analüütiku sõnul kummitab suuri ettevõtteid värbamise poolt struktuurne tööjõupuudus ja müügi poolt tarbijate ebakindlus ning noorte vähenemine. Suurpanku vaevab aga kõrge euribor ja tardunud kinnisvaraturg.

“Iga tubli töötaja ja püsiklient on kuldaväärt ning konkurents sunnib palku tõstma ja hindu alandama. Aga ega keegi midagi niisama ei paku – ikka tuleb ise minna ja tugevate argumentidega küsida,” julgustas Tops.

Finora Panga asjatundja andis kolm konkreetset soovitust, kuidas tööandja, panga ja koduste teenuste pakkujatega edukalt läbi rääkida ning palka juurde ja hinda madalamaks tingida.

Vana leping on sama väärtuslik kui uus – küsi julgelt uutele pakutavat summat

Pole saladus, et uusi töötajaid värvatakse tihti kõrgema palgaga – sest tööturu palgatase on vahepeal tõusnud. Aga kui tööpanus on vähemalt võrdne, siis tasub julgelt tööandja tähelepanu sellele juhtida ning teha ettepanek sinu palga muutmiseks.

Sel juhul ei tasuks rääkida “palgatõusust”, millel on millegi erakordse hõng, vaid näiteks palga korrigeerimisest või ajakohastamisest.

Aina rohkem on ka Eestis kombeks, et palganumber pole saladus ja seda jagatakse sõprade ning kolleegidega. Kuidas muidu peakski inimene saama tunnetust, kas ta pole ehk alamakstud? Samuti pole kuidagi kohatu kandideerida aeg-ajalt mujale sarnastele ametikohtadele tööle lihtsalt selleks, et saada paremini aru, mis palka sinu oskuste eest praegu turul pakutakse.

Teenusepakkujate puhul, olgu tegu panga või ka näiteks mobiiliteenuse või koduinterneti pakkujaga, on olukord veelgi lihtsam – uute kampaaniatega pakutavad hinnad on ju avalikud. Lisaks pakuvad paljud teenusepakkujad oma pikaajalistele klientidele paremaid pakkumisi, et neid enda juures hoida.  

Ei tasu ka häbeneda viisakalt, aga otse välja öelda, et muidu lähed esimese hea pakkumise korral konkurendi juurde. Pidev tingimuste läbirääkimine on vaba turumajanduse ilus osa.

Pane turukonkurents enda heaks tööle – viisakalt ja sõbralikult

Sama kehtib veelgi enam, kui märkad paremat pakkumist teenusepakkuja konkurendi poolt. Ilma mingi valehäbita näita konkurendi kampaaniat ning ütle: ma hea meelega jääksin, kui pakute konkurendist veidigi paremat hinda.

Ka tööandjalt palga juurde küsimisel on loogika sarnane, aga siiski olulise erinevusega – ei ole hea toon nõuda palka juurde “külmalt” jutuga, et muidu lähed ära. See lõhub usaldust ja suhteid ning kui ka palka juurde saad, kannatab ilmselt tööõhkkond.

Mõistlik on näiteks näidata tööandjale avaliku ja suurema palganumbriga tööpakkumisi või jagada neutraalse infona (kui oled juba töövestlustel käinud), et “tehti pakkumine”. Hoia suhtlus alati taktitundeline ja mõistev.

Palga nõudmise asemel võiks olukorda mõtestada näiteks nii, et paratamatult peab iga inimene langetama tööturul majanduslikult parima otsuse – kasvõi vastutusest oma pere ees. Siis pole küsimuseks, kes palgaläbirääkimistel “võidab” või “kaotab”, vaid see, kas tööandja tahab teha nii, et sinu objektiivselt parim valik oleks tema juurde jääda.

Kui su palk siis kasvab, ei jää õhku “väljapressimise” tunnet, vaid hea emotsioon, et võrdsed partnerid arutasid olukorra läbi ning väärtustavad koostöö jätkumist.

Ära nõua oma tahtmist – vaid räägi teise poole kasust

Üle tasub korrata ka igihaljas tõde – kõrgemat palka toob selgitus, kuidas sa lood tööandjale varasemast rohkem väärtust, mitte näiteks kurtmine oma tõusnud kulude üle. Miks mitte lausa välja arvutada, kui palju konkreetselt sinu töö ettevõttele raha sisse toob. Alati, kui võimalik, tasub esile tõsta, mis kasu teine pool saab.

See kehtib mõnikord ka teenusepakkujalt soodsama hinna tingimisel. Näiteks, kui plaanid osta samalt pakkujalt uut seadet või lisateenust, siis tee ettepanek – ostad temalt, kui saad näiteks senisele teenusele parema hinna.

Kui oled võtnud kodulaenu, siis tasub ka selle tingimusi aeg-ajalt pangaga uuesti läbi rääkida. Kas su palk on vahepeal tõusnud? Kas kinnisvara väärtus on kasvanud? Kui jah, siis praegu laenu taotledes oleksid tingimused ilmselt soodsamad, sest sa oled nüüdseks panga silmis väärtuslikum klient. Seda tasub argumenteeritult meelde tuletada ja ka vastavalt näiteks paremas laenuintressis kokku leppida.

Kenri Tops lisas veel, et üleüldse võiks tingimusi läbi rääkiv ja soodsamat kokkulepet otsiv hoiak olla igaühe rahatarkuse nurgakivi.

“Mõelgem kasvõi eesti oma vanasõnale, et küsija suu pihta ei lööda. Rahulikult ja väärikalt tasub argumendid alati välja käia. Järjepidevalt võimalusi ära kasutades võiks ilmselt peaaegu igaüks leida ajapikku kohad, kust sadakond eurot kuus säästa või juurde saada,” soovitas Finora Panga rahatarkuse asjatundja.

Artikkel ilmus Postimees Majandus veebis.