Nii mõnigi odava raha aastatel levitatud soovitus kiireks rikastumiseks on lausa ohtlik, selgitab Finora Panga analüütik Kenri Tops ja annab kolm praktilist soovitust, kuidas tänases majandusolukorras finantsriske minimeerida ning turvaliselt investeerida.
Finora Panga analüütiku Kenri Topsi sõnul on finantsvabaduse propageerimine läinud Eestis viimastel aastatel kohati üle mõistlikkuse ja vastutustunde piiri, eriti, kui piisavate taustateadmiste ja kogemusteta inimesed on hakanud jagama finantssoovitusi, mis võivad olla lausa kahjulikud.
“Sellised niiöelda nõuanded kohati varjutasid vastutustundlike ekspertide tähelepanekuid ja kahjuks ilmselt jooksutasid nii mõnegi inimese elu ummikusse. Ebarealistlik vaimset tervist rusuv kokkuhoidlikkus, Exceli kõrval inimsuhete ignoreerimine või ajutise nulleuribori ajal suurte laenude võtmine, et kortereid kokku osta – need olid kindlasti kahjulikud suunised,” tõi asjatundja välja.
Praeguseks on Topsi hinnangul toimunud Eesti finantskirjaoskuse kultuuris tervislik korrastumine ja ulmelisi eesmärke enam kuigivõrd ei propageerita.
“Positiivne on see, et Eesti inimeste huvi rahatarkuse ja investeerimise vastu on kokkuvõttes kasvanud. Nüüd peavad pangad ja teised finantsteadlikkuse eest seisjad andma inimestele realistlikku nõu. Tasub tulla finantsvabadusse galopeerimise muinasjuttudest tagasi maa peale,” nentis ekspert.
“Iga Eesti inimene võiks seada omale kaks rahatarkuse eesmärki. Esiteks, väldi kahjulikke finantsotsuseid – suur kaotus võib hetkega nullida sada väikest võitu. Ja teiseks, paiguta raha nii, et see inflatsiooni käes ei kõduneks, vaid reaalset väärtust aegamisi ikka kasvataks,” soovitas Tops.
Finora Panga analüütik andis ka kolm konkreetset soovitust, kuidas Eestis hiljuti levinud finantsvigu vältida ja mis suunas just praeguses keskkonnas investeerides mõelda.
Sinu närvid on tugevamad kui euriboril
Hetkel on euribor üle aastate kõrge. Paljudel on seetõttu kodulaenu igakuine makse oluliselt kasvanud. Seega võib tunduda esmapilgul otsekui hea mõte, et proovida maksta kodulaen kiirendatud korras tagasi, võib-olla lausa mõne muu vara mahamüümise hinnaga.
Siiski tasuks seda võimalusel vältida (kui just pole plaanis kodu vahetada ja kasutada senist kinnisvara lisatagatisena vms). Euribor on oma ettenähtava tipu saavutanud ning hakkab arvatavasti juba sel aastal langema. Seega peagi alanevad taas ka kodulaenu maksed.
Samal ajal on ka tavalisele väikeinvestorile täna Eestis saadaval usaldusväärseid investeerimisvõimalusi nagu näiteks indeksfondid või võlakirjad, mille tootlus ületab isegi tippeuribori korral kodulaenu äramaksmisest saadavat võitu. Rääkimata sellest, kui euribor taas langeb. Vaba raha tasuks suunata pigem sedalaadi turvalistesse investeeringutesse.
Energiatootmine ei pruugi veel eurosid toota
Uudiseid täidab murelik jutt energeetikast. Kas Eestis ikka on piisavalt uutele nõuetele vastavat elektritootmist? Kas elektri hind hakkab rohepöörde tõttu tõusma? Samal ajal on koduste päikesepaneelide hind viimastel aastatel oluliselt langenud.
Seetõttu käiski hiljuti üle Eesti päikesepaneelide paigaldamise buum, mis jätkub vaiksemalt senimaani. Tihti ongi kortermaja või eramu katusele ostetud päikesepark majanduslikult hea mõte.
Samas on tegu siiski pere-eelarvega võrreldes väga suure rahapaigutusega, mis tuleks kriitiliselt läbi arvutada.
Arvestataval hulgal on Eestis juba ilmsiks tulnud juhuseid, kus iseendale “tasuta” elektri tootmise tuhinas on rajatud päikeseparke, mis tegelikult ei tasugi end seadmete eluea jooksul ära – loodust küll veidi säästetakse, aga rahaliselt jäädakse miinusesse. Selliseid kaotusi tuleks vältida.
Kaoses maailmas on võlakiri kindlam kui aktsia
Paljudele seostub investeerimine ennekõike aktsiate ostmisega. Tuntud on ka igati korrektne rahatarkuse soovitus, et parema idee puudusel on turvaline investeerida laiapõhjalistesse aktsiafondidesse.
Samal ajal on just praegustes ettearvamatutes oludes tõusnud kohati aktsiatest paremakski investeerimisvõimaluseks tuntud Eesti ettevõtete võlakirjad. Võlakiri on lihtsas keeles öeldes laen, mida firma ei võta mitte ühes tükis pangast, vaid jupikaupa paljudelt investoritelt. Sisuliselt igaüks, kellel on vastav summa kogutud, saab niimoodi anda mõnele seda vajavale usaldusväärsele Eesti ettevõttele näiteks tuhat eurot laenu.
Võlakirjade eelis on üldjuhul kindel intressi suurus ja mõõdetav risk – võlakirjainvestorite raha on seadusega paremini kaitstud kui aktsionäride oma. Võlakirjade ostmise muudab alustava investeerija jaoks arusaadavamaks ka investeeringu selge ajaline algus ja lõpp.
Kenri Tops lisas veel, et investeerimise puhul on tähtis mõista, et suuremaid tulemusi on näha alles aastakümnete pärast.
“Turvaline investeerimine on pikk mäng ja igasugustesse ratsa rikkaks saamise skeemidesse tuleks suhtuda skeptiliselt. Aega ja jõudu tasub suunata hoopis sellesse, et kujuneks püsiv harjumus säästa ning pidevalt end investeerimise teemal harida, samuti tõsta enda väärtust töötaja või ettevõtjana,” soovitas Finora Panga analüütik.
Artikkel ilmus Delfi venekeelsel veebilehel.