Euroopa Komisjoni tellitud ja eelmise aasta lõpus läbiviidud üleeuroopalisest uuringust selgub, et Eesti väikeettevõtjate peamised probleemid erinevad oluliselt Euroopa Liidu üldisest pildist. Väikefirmadele keskendunud Finora Panga analüütiku sõnul on põhjuseks Eesti turu väiksus, aga ka bürokraatia.
Möödunud sügisel läbi viidud Eurobaromeetri uuringu kohaselt on Euroopa Liidus väikeettevõtjate peamiseks probleemiks vajalike oskustega tööjõu puudus.
“Kui üle Euroopa keskmiselt on see põhimureks 54% väikeettevõtjate jaoks, siis Eestis vaid 41% jaoks. Samal ajal on meie ettevõtjatele Euroopa Liidu keskmisest märksa rohkem probleemiks piiratud nõudlus ning ka ligipääs rahastusele, need on murede tipus vastavalt 25% ja 24% jaoks,” tõi välja Finora Panga analüütik Sten Andreas Kask.
Analüütiku kinnitusel on see uuring Eesti jaoks ülioluline, sest väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted moodustavad meie majandusest suurema osa ning pakuvad tööd enamikule Eesti inimestest.
“Euroopa mõistes suurfirmasid on Eestis väga vähe. Kes on Eestis tunnetuslikult suur ettevõte, on rahvusvahelise mõõdupuu järgi enamasti ikkagi vaid keskmise suurusega. Seega tasub Eestis pöörata väikeettevõtluse olukorrale hoolikalt tähelepanu – väikeettevõtjatest sõltub meie majanduse ja inimeste palkade kasv,” selgitas Kask.
Skandinaavia nõudlus taastub
Analüütiku sõnul on Eesti väikefirmade nõudluse probleem tõenäoliselt pigem ajutine, sest tuleneb ekspordi suurest osakaalust Eesti majandusest.
“Skandinaavia turud on läbimas keerulisemat perioodi, aga meie peamiste partnerite Soome ega Rootsi majanduses pole struktuurseid probleeme, seega sealne nõudlus taastub. Samuti leiavad meie ettevõtjad uusi turge. Eesti väikeettevõtted on leidlikud ja nõudluse puudusest saadakse usutavasti peagi üle,” hindas Kask.
Eesti pankade konkurents kasvab
Rahastuse probleem hõlmas uuringus nii maksetega viibimist klientide poolt kui ka raskusi ettevõttesse välisfinantseeringu kaasamisel.
“Sellele, et Eesti ja kogu Baltikumi väikefirmadel on pangast rahastuse saamine keerulisem kui Euroopas keskmiselt, on viidanud varasemadki uuringud. Üheks kurja juureks on turu väiksus – Eestisse ei mahu nii palju panku kui näiteks Saksamaale, mistõttu on ka vähem survet klientide nimel pingutada. Samas on äripanganduse konkurents Eestis hiljuti elavnenud, nii et kindlasti muutub olukord paremaks,” ütles analüütik.
Bürokraatia saab väikefirmadele saatuslikuks
Teise väikefirmade rahastuse pudelikaelana tõi Kask välja kohatise bürokraatia nii suurpankade kui riigi poolt.
“Suuremate pankade protsessid on pahatihti paika loksunud suurklientide teenindamiseks, mis on pangale mugav, aga võib jätta kasvuvõimelised väikeettevõtted kriitilistel hetkedel rahastusest ilma. Samuti on eurorahade ja muude toetuste korraldus mõnikord kahjuks nii keerukas, et ettevõtjal pole reaalsuses mahti end dokumentidest läbi närida ning raha jääb sihtgrupi poolt kasutamata,” nentis Finora Panga analüütik, lisades, et õnneks on neid probleeme märgatud ja lahendusi otsitakse.
Eurobaromeetri uuring viidi läbi kõigis 27 Euroopa Liidu liikmesriigis ning võrdlusbaasi jaoks ka Islandil, Norras, Šveitsis, Ühendkuningriigis, Põhja-Makedoonias, Türgis, Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Jaapanis. Euroopa Liidus intervjueeriti 13 253 väikese ja keskmise suurusega ettevõtte esindajat, millest Eestis 499.
Uudis ilmus finantsuudised.ee veebilehel.