Kristi Hõrrak – finantsjuht, kes aitas luua uue panga

Kristi Hõrrak – finantsjuht, kes aitas luua uue panga

Finora Bank sai eelmisel aastal Baltikumis ainsana panga litsentsi. Selleks andis suure panuse ettevõttes pea kolm aastat finantsjuhina töötanud Kristi Hõrrak, Eesti üks mõjukamaid finantsjuhte.

„Pangaloomine on ainulaadne võimalus – koos targemate ja edukamate pangandusmagnaatidega luua nullist uus Eesti pank. Olen äärmiselt rõõmus, et mul on elus selline privileeg antud,” tunneb Finora Panga finantsjuht Kristi Hõrrak heameelt ning lisab, et Finorast on saamas Eesti SME-de personaalpank, kus väikese ja keskmise suurusega ettevõtte juht tunneb end kui VIP.

Pangalitsentsi taotlusprotsessi käigus edastati Keskpanka tuhandeid lehekülgi dokumentatsioone – äriplaane, protseduure, kalkulatsioone jms. 29. aprillil 2022 väljastas Euroopa Keskpank Finorale pangalitsentsi. Selleks oli pank vaja pea nullist üles ehitada kõigi oma protseduuride ja karmide regulatsioonidega.

Kuldne valik − majandusteadus

Kristi on sündinud ja üles kasvanud Tallinnas. Ta lõpetas keskkooli kuldmedaliga ning sai kutse tolleaegse presidendi Lennart Meri ja proua Helle Meri pidulikule vastuvõtule Kadrioru lossi. Ainult viitega keskkooli lõpetada on suur pingutus, kuid tänu sellele on tal väärtuslik mälestus isiklikust kohtumisest presidendiga.

Kuldmedal avas Kristile uksed ka Eesti parimatesse ülikoolidesse, enamasti ilma eksamiteta. Valik oli lai ja sõelale jäid nii arstiteadus, õigusteadus kui ka majandus. „Kuna minu ema on arst, kes veetnud pikki öid öövalves, siis tema arstikutset valida ei soovitanud. Vahel ütlen naljatades, et arstiks ei läinud, aga öövalveid teen ikka – auditivaldkonnas ja finantsalal töötades on öised töötunnid elukutse osa. Tähtaegu on alatasa palju, seetõttu jagub ohtralt neid perioode, kus tuleb tööd teha oma unetundide arvelt,” tõdeb ta.

Sel ajal kui Kristi ülikooli astus, oli kõige prestiižsem minna õppima majandust ning vaieldamatult eksklusiivseim ülikool selleks oli Estonian Business School (EBS). Seal oldi rahvusvaheliste õpingute ja õppematerjalidega suure sammuga teistest Eesti ülikoolidest ees. „Isa soovitusel asusingi õppima EBS-i. Kui Tallinna Tehnikaülikool ei nõudnud minult kui kuldmedali omanikult ühtegi eksamit ja Tartu Ülikool soovis vaid matemaatikaeksamit, siis EBS-ist teatati, et neid medalid ei huvita, eksameid peavad tegema kõik võrdselt ning seejärel tehakse valik. Niisiis tuli mul vaatamata kuldmedalile EBS-i saamiseks teha kõik eksamid,” sõnab ta.

Auditi- ja finantsalal töötades on öised töötunnid elukutse osa

Raamatupidamine oli ülikoolis tudeerides õpingute oluline osa − see on majanduse kandev sammas. EBS-i finantssuuna erinevad raamatud − „Cost Accounting”, „Managerial Accounting” jms − olid igaüks suur ja raske kui telliskivi. See oligi EBS-i üks olulisi eeliseid, et meile õpetati kõike vajalikku, sealhulgas raamatupidamist, maailmatasemel ja äärmise põhjalikkusega.

Kuigi EBS-i bakalaureus võrdsustati seadusega magistrikraadiga, tegin siiski eraldi veel teise magistrikraadi Tartu Ülikoolis majandusteaduses,” sõnab Kristi.

Huvi õigusteaduse vastu

Õigusteadus köitis endiselt Kristi meeli, seega otsustas ta pärast teise magistrikraadi omandamist kohe uuesti Tartu Ülikooli õigusteaduskonda õppima asuda. „Seal õppides sain kiiresti aru, et see on minu ala. Loomulikult olid seal ka Eesti parimad õppejõud – kõik, kes juurat õppinud on, teavad härra Naritsa alias Õiguse Entsüklopeedia karmi, kuid õiglast kätt ning Jüri Põllu põhjalikke loenguid riigiõigusest. Kõige põnevam oli minu jaoks õppeaine Rooma eraõiguse alused – seal seletati väga põhjalikult lahti kogu õigusteaduse loogika – miks üks või teine seadus on reguleeritud nii nagu on. Seal jooksis kogu pilt kokku ja õigus hakkas minu jaoks elama ning sai oma loogika ja võlu. Kuigi ma juristina pole töötanud, siis juhatuse liikme ja finantsjuhina on minu laual pidevalt ka juriidilised teemad. Naudin nende lahendamist ja seaduste lugemist jätkuvalt.

Karjääri algus vandeaudiitorina

Kristi on 13 aastat tegutsenud vandeaudiitorina ning tal on lisaks Eesti Vabariigi vandeaudiitori litsentsile ka avaliku sektori vandeaudiitori ja rahvusvahelise siseaudiitori litsents.

„13 aastat maailma suurimas auditi- ja konsultatsioonifirmas PricewaterhouseCoopers juhtivaudiitorina tegutsemine oli parim karjäärivalik, mida ülikoolipingist tulles teha sai. Olen selle üle siiamaani õnnelik ja tänulik. Vandeaudiitorina töötades olid raamatupidamisalased teadmised selle elukutse üks alustalasid. Kuidas muidu olnuks võimalik nõustada Eesti tippettevõtteid, nende finantsjuhte ja pearaamatupidajaid. Selleks pidid olema tipptasemel raamatupidamisteadmised ning lisaks tuli end pidevalt täiendada, lugeda juurde, teada selgelt kõiki IFRS-i uusimaid muudatusi ja osata neid ka ettevõtete kasuks rakendada ning finantsjuhte ja pearaamatupidajaid juhendada,” räägib ta.

„Nägin suurimate ettevõtete ambitsioonikaid äristrateegiaid ja visioone, aga ka detailseid protsesse – mis töötab ja mis mitte,” ütleb Kristi. Selle aja jooksul auditeeris ta pea 50 ettevõtet. See kogemus oli tema jaoks väga õpetlik, eriti tänu kohtumistele tippjuhtidega ning ringkäikudele suurtesse ettevõtetesse.

„Sellised ringkäigud avardasid silmaringi kogu meeskonnal ja loomulikult ka minul. Mäletan, et ootasin alati ringkäike Tallinna Sadama territooriumil koos sadama tippjuhtidega, et arutada maailmatrendide üle transpordisektoris ja nendega kaasnevaid riske ning leida lahendusi. Eesti Energia auditeerimine on siiamaani üks võimsamaid kogemusi – kinnitada oma allkirjaga nelja miljardi euro suurust varade mahtu, mis sisaldas suurt Auvere elektrijaama, põlevkiviõlitehast jpm – see tähendas väga suurt vastutust. Tänu nendele kogemustele julgen nüüd võtta vastutust väga suurte väljakutsete ja tehingute juhtimisel,” sõnab ta.

Vandeaudiitori litsentsid on Kristil siiani. Nende hoidmine tähendab pidevat eneseharimist ja koolitamist.

Päeval finantsjuht, öösiti ja nädalavahetustel pearaamatupidaja

Audiitoritöölt liikus Kristi edasi Urmas Sõõrumaale kuuluva Forus Grupi finantsdirektoriks, kus talle anti kohe väga keerulisi ülesandeid. „Üks eesmärkidest oli teha Forus Grupist finantsiliselt iseseisev ettevõte, kes saab väga edukalt ise majandatud ilma omaniku finantseeringuta. Paari kuuga oli see algul võimatuna näiv eesmärk täidetud,” meenutab ta.

Finantsjuhina töötades on Kristi olnud pearaamatupidaja ülesannete ja rolliga väga tihedalt seotud, kuna piir finantsjuhi ja pearaamatupidaja rolli vahel pole mustvalge. Nii on läbi aegade tema laual keerukamad IFRS-teemad, optsioonid, väärtuse hindamine, panga aastaaruande spetsiifika jms.

Piir finantsjuhi ja pearaamatupidaja rolli vahel pole mustvalge

Forus Grupis töötades oli Kristil teatud perioodil vaja olla pearaamatupidaja rollis, kui endine staažikas pearaamatupidaja lahkus veidi rahulikumale tööle ja uut alles otsiti. „Siis ikka naljaga pooleks ütlesin, et päeval olen finantsjuht ning öösel ja nädalavahetusel pearaamatupidaja. Tunde oli ju minu päevas samuti 24, aga täitma pidi nii finantsjuhi kui ka pearaamatupidaja ülesandeid. Aga ma olen alati tänulik iga kogemuse eest, sest kogemused ja erinevad olukorrad rikastavad elu. Tänu sellele, et olen väga detailselt pidanud tegema nii kandeid, sulgema kuud kui ka tegema deklaratsioone, mõistan oma tublisid pearaamatupidajaid märksa paremini ning toetan neid nii palju, kui vähegi saan. Tean, et kuu sulgemine on pearaamatupidajate jaoks väga pingeline ja intensiivne aeg ning minu kui finantsjuhi ülesanne on neid sel perioodil võimalikult vähe tülitada muude asjadega ning anda endast maksimum, et neid toetada – teha keerulistes valdkondades ise kiiresti vajalikud otsused,” sõnab ta.

„Minu tegutsemisajal sai alguse Forus Grupi murranguline areng ja kasv. Gruppi lisandus mitu hinnatud ettevõtet kinnisvarahoolduse alal ja 50 aastat tegutsenud Eesti juhtiv liikluskorraldusettevõte Signaal, samuti laiendati turvateenuste äri Securitase ostuga jms. See oli äärmiselt põnev ja inspireeriv aeg – ühelt poolt olla osaline nende ettevõtete väärtuse hindamises ja teisalt integreerida nii finantsjuhtimist, raamatupidamist kui ka inimesi pärast ostu nii, et kõik toimiks ning sünergia liidaks ja looks enamat. Mul on väga hea meel näha, et Forus jätkab sama lennukas rütmis ning grupi ettevõtete arv ja pakutavate teenuste ring kasvab jätkuvalt,” rõõmustab Kristi.

Uued väljakutsed avavad potentsiaali

Nii Eesti Audiitorkogu kui PricewaterhouseCoopers on andnud Kristile võimalusi esineda avalikel koolitustel ning samuti on ta esindanud Finorat erinevatel konverentsidel. Läbi aegade on ta tegutsenud nii Lions Klubis kui Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioonis.

Kristi juhindub Bernard Kelvin Clive öeldust: „Kuni te ei julge uusi väljakutseid vastu võtta, ei avasta te oma täit potentsiaali”. Kui PwC-s otsustas tema kolleeg edasi liikuda, siis anti just Kristile kui noorele audiitorile üle kõige keerulisemad ja vastutusrikkamad kliendid. „Ühelt poolt oli see natuke hirmutav, aga teisalt muidugi suur au, et valiti mind,” tunnistab ta ning lisab, et tagasi vaadates oli see tema üks väärtuslikumaid võimalusi, sest edaspidi olidki tema portfellis vaid keerukamad ja suuremad ettevõtted. Nii on ta elus alati edasi liikunud ja võtnud vastu suuri väljakutseid.

Finorasse tööleminek oli samuti suur samm – tema kogemused olid küll seotud Eesti suurimate ettevõtetega, kuid suurpangad tema portfelli ei mahtunud, mistõttu polnud tal ette näidata pikaajalist ja põhjalikku panganduskogemust. „Mul on harjumuseks saanud võtta vastu suuri väljakutseid ja seada kõrgeid eesmärke. Elu on näidanud, et suudan saavutada seda, mida soovin,” tõdeb Kristi.

Raporteerimiskohustuse mahukus tuli välja alles pangas töötades

Finora Pank avas Kristile atraktiivse võimaluse luua koos edukate pangandusmagnaatidega uus Eesti pank. Finora loojad Veikko Maripuu ja Andrus Alber on tipptegijad finantssektoris. „Imetlusväärne on vaadata nende ambitsioone, plaane ja visiooni ning sellest kõigest osa saada. Meie omanikel on väga kõrged eesmärgid ja ainult nii see minu hinnangul olema peabki. Finoras töötavate inimeste soov on alati pürgida kõrgemale ja kaugemale ning olla oma ettevõtte suurimad fännid. Kogu Finora kollektiiv on ambitsioonikas ja positiivse suhtumisega. Meie inimesed on väga suur väärtus – on suur au koos töötada oma ala tippspetsialistidega. Ja samas on igaüks ka inimesena äärmiselt abivalmis, soe ja sõbralik. Sellisesse kollektiivi on igal hommikul suur rõõm tööle minna,” sõnab Kristi.

Meie inimesed on väga suur väärtus

Kristi juhtimisel ehitati üles Finora Panga finantsfunktsioon. See hõlmas sadu raporteid nõudva raporteerimissüsteemi ülesehitamist, et vastata kõigile Keskpanga nõudmistele ning edastada nõutud info õigel ajal ja kvaliteetselt. Kui rääkida raporteerimise ülisuurest mahust ja keerukusest, siis sellest saab aru alles siis, kui töötada pangas ning tekib kohustus Keskpangale raporteerida.

„Sinnamaani tundus mulle ka, et küll need kvartali- ja aastalõpud on raporteerimise osas intensiivsed… kuni selgus karm reaalsus pangatöös,” tõi Kristi välja. See tähendab sadu detailse infoga raporteid rangelt kindlaksmääratud tähtajaks. Keerukaks osutus ka usaldusväärse välispartneri leidmine raporteerimise osas. Pakkujaid on maailmaturul palju, aga tõde nende kvaliteedi kohta selgub alles siis, kui esimesed raportid on valmis ja Keskpank on kvaliteeti kontrollinud. Seda pole võimalik ette testida.

„Lõpuks oli parim otsus moodustada tipptasemel raporteerimismeeskond meie enda ettevõttes. Meil on nüüd finantsosakonnas suurepärased raporteerijad, kes on tippspetsialistid. Nad on väga kohusetundlikud ning harivad ja täiendavad end pidevalt,” räägib ta.

Keerukas litsentsisaamise protsess

Praegu tegutseb Kristi juhtimise all kogu Finora Grupi finantsteenistus. Lisaks oma rollile Eestis koordineerib ta Finora Leedu tütarettevõtte finantsvaldkonna tegevusi, luues ühtse ja hästi toimiva planeerimise ja aruandluse protsessi peakontoriga. Kristil on Baltimaade regiooni finantsjuhi kompetents erinevate riikide rahanduse seadusandlusest, nõuetest ja korraldusest. Ta hindab kõrgelt enda koordineeritavat tippspetsialistide meeskonda nii Eestis kui Leedus.

Finora Panga asutaja Andrus Alberi sõnul on Kristil väga suur roll selles, et Finora Bank 2022. aastal pangalitsentsi sai. Kahes riigis tegutseva panga loomise ettevalmistamisel ja käivitamisel oli tohutult palju keerulisi väljakutseid ja lahendamist vajavaid olukordi. Selline rikkalik kogemustepagas on ainulaadne ja väga väärtuslik.

Pangalitsentsi saamise protsess võrdus mitme doktoritöö mahuga

„Litsentsisaamise protsessi võib võrrelda iga kuu tagant uue magistritöö kirjutamisega. Aastate vältel on kokku kirjutatud mitu doktoritöö mõõtu kirjatükki, kus iga numbri taga põhjalik analüüs ning iga sõna läbimõeldud ja vastavuses pangandusnõuetega. Pangalitsentsi saamisel oli kõige keerulisem see, et Keskpank eeldas täieliku maksimumi andmist ning Exceli tabelid, arvutused ja eelarved vaadati läbi ülima detailsusega. Kuigi oli tegemist litsentsi taotlusprotsessiga, pidi paigas olema põhimõtteliselt kõik vajalik panga toimimiseks – alates juhtkonnast ja vajalikest tippspetsialistidest ning lõpetades sisemiste protseduuridega erinevate riskide juhtimiseks ja detailsete finantsplaanidega,” selgitab Kristi.

Pidev areng on juba loomuses

Kristi võrdleb professionaalset arengut spordiga, kus peab pidevalt treenima. „Maailm areneb nii kiiresti ning ajaga on vaja kaasas käia, end pidevalt arendada, et tagada oma ettevõttes parimad ja efektiivseimad lahendused,” selgitab Kristi. Finantsjuht peab tema sõnul olema kursis tulevikusuundadega ning nägema terviklikku pilti.

Kristi naudib väga sportimist. See aitab hoida sära ja positiivsust. „Tänu spordile liigub mu mõte kiiremini, energiat arukaks tegutsemiseks jagub rohkem ning uued ideed ja lahendused tulevad lihtsamalt. Juba aastaid treenin hommikuti enne tööd – ärkan vara ja liigun kohe treeningsaali või jooksurajale. Mulle meeldib vaheldusrikkus, seepärast vahetan teatud aja tagant oma sporditegevusi. Praegu keskendun jõutreeningule ning täiendan seda kaunite loodusmatkadega nädalavahetustel. Enne seda nautisin pikamaajooksu, osaledes täispikkadel jooksu- ja suusamaratonidel ning ultramaratonidel. Minu parim jooksumaratoni aeg pärineb Nizza maratonilt – 3 tundi ja 30 minutit. Nüüd tunnen, et peaks uuesti tennisemängu ette võtma – mu poeg mängib juba kõrgtasemel ning kui tahan temaga mängida, pean enne kõvasti harjutama,” ütleb ta.

Kõik on võimalik, ainult tegutse!

Lisaks trennitegemisele meeldib Kristile lugeda ja end pidevalt täiendada. Peamiselt hoiab ta end valdkonnas toimuvaga kursis, lugedes väljaandeid Financial Times, Forbes ja teemaveebi Finantsuudised. Lisaks osales ta finantsjuhi arenguprogrammis.

Sertifitseeritud audiitorina on ta ka suurimate audiitorbüroode meililistis, kust saab infot konverentside ja koolituste kohta.

Sportides kuulab ta sageli inspireerivat audioraamatut. Praegu kuulab ta näiteks Warren Buffeti „Snowballi”. „Väga mõtlemapanev on kuulda raamatu autori ütlust, et alustama peab varakult – tema tegi oma esimese investeeringu 11-aastaselt ja lisab sinna juurde „Sinnamaani ma raiskasin oma elu ja aega”. See paneb paratamatult enda eluga paralleele tõmbama ja ärgitab veelgi rohkem saavutama. Eelmised paar raamatut, mida kuulasin, olid Richard Bransoni sulest. Loomulikult oli tema raamatutel samasugune mõju – kõik on võimalik, ainult tegutse,” sõnab Kristi.

Kristi Hõrraku soovitused, kuidas olla edukas

• Julge olla julge!

Richard Branson kirjutas oma raamatus: „Julged ei pruugi elada igavesti, aga ettevaatlikud ei ela üldse.” Oma unistuste poole püüdlemiseks on vaja julgust, kuna sellega kaasneb teatud risk. Aga vahel tasub konarlik teekond end ära, kui jõuame sihtkohta – oma soovitud eesmärgini. On vaja üles näidata julgust oma eesmärkide poole püüdlemisel.

• Püstita kõrged eesmärgid ja unista suurelt!

Selleks, et saavutada suurepärasust, tuleb teadvustada, et teel on takistusi. Vaja on teha uuendusi ja olla revolutsionäär. Julgustan järgima oma unistusi, ükskõik kui hullud need teistele ka ei tunduks. Ärge keskenduge inimestele, kes arvavad, et teie idee ei lenda. Veetke aega nendega, kes mõtlevad teiega koos, kuidas edu saavutada. Nemad on inimesed, kellega koos tähistate, kui teie unistused saavad reaalsuseks. Maailma tuleb vaadata entusiastlikult ja uskuda, et oleme võimsamad kui probleemid, mis meie ees seisavad. Unista VÄGA SUURELT!

• Jaga oma edu ja anna maailmale tagasi

Minu hinnangul on aeg ammu sealmaal, et ettevõtted, kes keskenduvad ainult kasumile, ei saavuta enam pikaajalist edu. Olen nõus nende maailma suurettevõtjatega, kes usuvad, et järgnevatel aastatel õitsevad kaubamärgid, millel on kasumist kaugem eesmärk. On väga oluline mõelda, kuidas teie ja teie ettevõte saate klientide, kaastöötajate ja kogu inimkonna elu paremaks muuta.

• Julge öelda „jah

Ettevõtluses tuleb lauale pidevalt uusi ideid ja võimalusi. Hindan inimesi, kes esimese asjana ei hakka mõtlema, miks seda teha ei saa, vaid teevad ajurünnaku ja pakuvad välja mitu ideed, kuidas seda just teha saab. Loomulikult on vaja ka tarkust öelda ei, aga mulle meeldib olla avatud meelega ja leida lahendusi, kuidas ideid ellu viia, et mitte kaotada suurepäraseid võimalusi. See kehtib nii ettevõtluses kui ka elus üldse. Ja loomulikult on vaja julgust väljakutsed vastu võtta.

• Austa iseennast ja teisi

Minu jaoks on kõige alus enda ja teiste väärikas kohtlemine ning alustada tuleb iseendast. Peab jääma truuks oma väärtustele ja põhimõtetele ning tuleb teada, kus ei tohiks teha kompromisse. Kui inimene ennast ei austa, on ka teistel teda raske austada. Endast lugupidav inimene peab lugu ka teistest inimestest. Minu jaoks on elementaarne austada inimesi enda ümber, sealhulgas väärtustada kõrgelt oma kolleege ja väljendada oma tänulikkust. Olen inimeste inimene ja mul on juhina väga oluline ülesanne tunnustada ja hoida oma kolleege. Tööl on sageli pingelisi perioode ja eriti just siis on tähtis meeskonda innustada ja toetada. Ma ei saa muuta kohustuslikke regulatiivsed raporteerimistähtaegasid, aga ma keskendun sellele, mida ma saan teha. Tuletan neile alatasa meelde, kui tublid nad on ja juhin nende tähelepanu suurepärastele saavutustele. Väljendan alati oma siirast tänu.

Persoonilugu Kristi Hõrrakust ilmus Äripäeva Raamatipidamise Praktikus.