Kui tekib tunne, et mingit toodet või teenust on keeruline välismaale eksportida, siis tasub mõelda, et ka Eestis kirjutatud ja eestlastest näitlejatega filmid ja seriaalid on välismaa turul läbi löönud, kõlas Gaselli Kongressil.
Ettevõtjat julgustati mõtlema, mis on just tema toote või teenuse jaoks suurim läbilöök, nagu on filmide jaoks Hollywoodi jõudmine. Oma nippe rahvusvahelise edu saavutamiseks jagasid edukad Eesti filmiprodutsendid.
Hollywood võib olla sama mis ettevõtjal oma tootega suurte kaubanduskettide lettidele või Saksamaa turule pääseda, tõi näiteid Gaselli Kongressi töötuba juhtinud Finora panga loomelaenu tootejuht Tarmo Sillaots. Neist näidetest on nii mõndagi õppida ka ettevõtjatel.
Edu võimalikkust on tõestanud filmiprodutsendid Anneli Ahven ja Andreas Kask. Ahvena produtseeritud film “Must alpinist” on jõudnud näiteks Itaaliasse, Iraani, Türki, Poola ja Hiinasse. Sarnane edu on saatnud Kase kaasprodutseeritud filmi „Apteeker Melchior”, mis on linastunud näiteks Lõuna-Koreas, Jaapanis, Indoneesias, Argentinas, ja Uruguays.
Ahven rääkis, et oma filmiga maailma jõudmiseks tuleb kohe alguses paika panna, millisele turule on eesmärk jõuda. Filmimaailmas sõltub juba eelarvestamine suuresti turust. Näiteks Euroopas makstakse kohalike filmide tootmise kulude katteks isegi 60–70 protsendi ulatuses toetust. USAs aga eeldatakse, et iga film peab puhtalt piletitulu pealt end ära tasuma.
Rahvusvahelise lennuga ja raha teeniva filmi tootmiseks tuleb ka selle sisu spetsiaalselt suunta. Seejuures on potentsiaali läbi lüüa filmidel, mis jutustavad universaalset, kuid kiiksuga vürtsitatud lugu, rääkis Ahven. Tuleb teha justkui Big Mac, aga panna sinna verivorst vahele, ilmestas Sillaots.
“Musta alpinisti” puhul on rahvusvahelise edu taga universaalne ellujäämise lugu, millel on müstilised elemendid ja rahvusvahelise publiku jaoks on eksootiline ka Nõukogude Liidu eluolu nägemine, kirjeldas Ahven.
Samas tuleb rahvusvahelisel turul sihtida väga täpselt publikut, kellele võiks konkreetne film peale minna. “Musta alpinisti” ei läinud Ahven Hollywoodi pakkuma. Ta lähenes indie-filmide levitajatele, kelle publik ootabki isemoodi põnevikke. Selle eelduseks on aga juba varasem kontaktide loomine eri valdkondades.
Kask lisas, et rahvusvahelise eduga filmi eelduseks on ka menu Eesti publiku seas. Populaarseks said Eestis nii „Apteeker Melchior” kui ka “Musta alpinist”. Seejuures oli Kase sõnul „Apteeker Melchiori” puhul kandev vundament eduks Indrek Hargla romaan, millel oli juba tugev ekraniseerimise potentisaal olemas.
Samas on selge, et Eesti staaridega Hollywoodi vallutama ei lähe. USA kassahittide edus mängib väga suurt rolli see, kes on peategelane. Ahven tõi näiteks, et eelmisel aastal laineid löönud “Barbie” eelarve oli umbes 140 miljonit dollarit, kuid 50 miljonit dollarit sellest moodustas peategelase Margot Robbie honorar.
Kask märkis, et “Barbie” oli algusest peale disainitud saama rahvusvaheliseks hitiks. See tähendas, et väga suur osa eelarvest oli pandud turunduse peale. Kokkuvõttes oli investeering üüratult tulus, kuna film tõi tegijatele tagasi 1,4 miljardit dollarit.
Uudis ilmus Äripäev veebilehel.
Foto: Äripäev, Raul Mee