Finora Panga värske analüüsi kohaselt on majandussurutise mõju ettevõtete maksevõimele seni kõige laialdasem ehituses ja põllumajanduses, samas kui sektorite üleselt on hädaliste kõrval selgelt näha ka kriisi kui võimaluste aja ärakasutamise trend.
Finora Panga krediidijuhi Anoly Gildeni sõnul on hiljuti Eesti väikeettevõtete juhtide ja omanikega läbiviidud vestlustest ning andmete analüüsist näha, et raske majanduskeskkonna mõju on sektoriti väga erinev: kui mõned valdkonnad on struktuurses kriisis, siis teisal otsitakse rahastust laienemiseks.
“Kõige raskemas olukorras on ehitusvaldkonna alltöövõtjad, sest Skandinaavia tellimuste äralangemine mõjutab Eesti ehitusturgu nii otse kui ka mitmel moel kaudselt. Põllumajanduses on jällegi teravalt tunda, kuivõrd sõltub sektor praegu toetustest – kui PRIA toetuste ülekanded aasta lõpus viibisid, tekkisid kiiresti ka likviidsusprobleemid,” tõi Gilden välja.
Asjatundja sõnul avaldab Eesti väikeettevõtjatele märkimisväärset mõju ka jätkuvalt varasemast märksa kõrgem euribor.
“Selge suund on võimalusel laenude ennetähtaegne tagasimaksmine, et vabaneda intressikulust. Samuti otsitakse võimalusi kallimate seadmete ja muude töövahendite soetamise või liisimise asemel nende kasutust teenusena sisse osta,” tõi Gilden näiteid.
Krediidijuht tõi aga ka välja, et nagu rasketel aegadel alati, on omajagu neid, kelle tegevus on niiöelda tormikindlam ning kes otsivad võimalusi laienemiseks ja isegi uutesse valdkondadesse sisenemiseks.
“Sellega seoses näeme, et praegusel ajal veel rohkem otsitakse ja hinnatakse personaalseid pakkumisi ning kiireid rahastusotsuseid. Näiteks tegeletakse teadlikult laenude refinantseerimisega, et kulusid kokku hoida ja tekitada niiviisi puhvrit, millega rahastada laienemist,” selgitas Gilden.
Samuti on analüüsi kohaselt üheks aegamisi laienevaks strateegiaks põhitegevuse kõrvalt kinnisvara soetamine või renoveerimine, et seda hindade tõustes edasi müüa.
“See viitab, et ei tegutseta inertsist, vaid mõeldakse strateegiliselt ja orienteerutakse laiemas majanduskeskkonnas hästi. Tervikuna näemegi, et Eesti väikeettevõtjate finantstarkus on pigem hea. Paljud kujundavad raskel ajal püsikulusid ümber muutuvkuludeks, samuti osatakse teadlikult kasutada erinevaid rahastusvõimalusi. Võimendust kasutatakse siis ja sellisel viisil, et sel oleks maksimaalne mõju,” tõi Gilden välja.
Anoly Gilden nentis, et praegusel ajal on ka pankade kohustus ettevõtjaid tavapärasest rohkem nõustada ja ärivõimaluste leidmisel kaasa mõelda.
“Aga lõpuks sõltub majandus tervikuna ikkagi meie tuhandetest valdavalt väikeettevõtjatest. Kui Eesti ettevõtete juhid jätkavad samasuguste hoiakutega nagu seni, siis tuleme raskustest pigem kiiresti läbi ning majandussurutise mõju töötajatele ja kogu ühiskonnale jääb nii leebeks, kui võimalik,” tunnustas Finora Panga krediidijuht.
Artikkel ilmus Postimees Majandus lehel ja venekeelses Postimehes.