Eestis on mitukümmend tuhat väikeettevõtjat, kel jääb aga paraku tihti pangast vajalik rahastus saamata, sest pole osatud korralikult kodutööd ära teha. Mõnest levinud, aga kergesti välditavast veast hoidumisega saab iga ettevõtja oma ligipääsu rahastusele parandada, soovitab Finora Panga operatsioonide juht Cäty Õunloo.
Mitmed rahvusvahelised uuringud näitavad, et Eestis ja Baltimaades on tüüpilise ehk väikeettevõtja ligipääs rahastusele märksa kehvem kui Euroopa Liidus üldiselt. Üle 95% ettevõtetest on pigem väikesed, aga suurpankadel on mugavam teenindada suurfirmasid. Seetõttu jääb enamik ettevõtjaid kasvu jaoks vajalikust rahast ilma või peab selle saamiseks end bürokraatiast läbi närima.
Eesti pangaturu järjest elavnev konkurents muudab olukorda ettevõtja jaoks aegamööda paremaks. Aga samal ajal on igal ettevõtlikul inimesel, tänasel või tulevasel ettevõtjal, ka endal hea teada, kuidas pangad mõtlevad ning kuidas end ise laenu või liisingu jaoks nii-öelda ahvatlevamaks teha.
Jagaksingi kolme väga konkreetset mõtet, kuidas väikeettevõte saab pangast rahastuse taotlemiseks paremini valmistuda – tulemuseks võib olla kiirem ja soodsam otsus ning ka paremad laenutingimused.
Luura esmalt enda järgi ise
Pank kujundab esmamulje ettevõttest avalike infoallikate põhjal. Seega esimene soovitus: kontrolli järgi, mis on sinu ettevõtte kohta avalikult näha, ning tee potentsiaalselt mainet rikkuvad asjad korda.
Konkreetselt tuleks üle vaadata vähemalt järgnev.
- Kas majandusaasta aruanded on esitatud? Kahjuks liiga sageli jääb aruande esitamise viimane samm ehk juhatuse liikme poolt allkirjastamine ja esitamine tegemata. Nii näib ettevõte esmapilgul otsekui midagi varjavat, kuigi tegu võib olla vaid inimliku unustamisega.
- Mis paistab ettevõtte nime guugeldades? NB! Kasuta otsinguks inkognito režiimi, et avaneks sama pilt, mis n-ö keskmisele veebikasutajale. Kui ettevõtte nimi peaks esinema mõnel veebilehel kahtlases kontekstis, võta lehe haldajaga ühendust ja nõua nime eemaldamist – selleks on igal nii füüsilisel kui juriidilisel isikul õigus.
- Kontrolli, ega su ettevõte pole alusetult märgitud võlgnikuna Creditinfo või Taust.ee maksehäireregistris. Aeg-ajalt tuleb ikka ette, et kuigi kunagine ajutine võlg on ammu lahendatud, on häireteade jäänud üles. Ja kahjuks on olnud ka pahatahtliku, täiesti alusetu maksehäire teate esitamise juhtumeid.
Raskused on sind tugevaks teinud – too see välja
Viimase punkti jätkuks – alusetu maksehäireinfo tuleks n-ö ära koristada, aga kui su ettevõttel on päriselt olnud või on ka praegu makseraskusi, siis see pole tingimata häbiasi. Loogika on lihtne: kui sa oled võlgnevusi põhjustanud raskustest edukalt üle saanud, tõestavad need sinu sitkust ja kriisikindlust, mis on panga silmis väärtus.
Tihti üritavad ettevõtjad panga eest varjata, et minevikus on olnud võlgu. Õige lähenemine oleks hoopis vastupidine – too raskused otsekoheselt välja ning selgita ühtlasi, kuidas neist võitu said.
Sõltuvalt finantstootest ei pruugi isegi parasjagu aktiivne maksehäire olla rahastuse saamise takistuseks. Näiteks faktooringu kasutamine on paljudes olukordades mõistlik strateegia, et rahavoo lüngast üle saada.
Kõik see kehtib ka maksuvõlgade puhul. Ikka võib olla ette tulnud, et maksud on objektiivsel põhjusel tasutud veidi hiljem. Maksuvõlg, kui selle põhjustanud raskustest on töökalt üle saadud ja võlg ise korrektselt ära makstud, võib olla ettevõtte maine jaoks kokkuvõttes isegi hea.
Küll aga tuleb rõhutada – maksuvõlg on üks kõige kallemaid võimalikke laene! Ettevõtjate seas arvatakse liiga sageli, et maksude tasumisega viivitamine on “hea” viis raskel hetkel muude kohustuste jaoks rahavoo tekitamiseks. See on täiesti vale. Enamik pankade pakutavaid laenutooteid on oluliselt soodsama intressiga kui riigile hilinenud maksude näol võlgu jäämine.
Vali õige toode – alati pole tagatist vajagi
Laenutoodetest rääkides – neid tasub tunda. Levinud on müüt, et ilma kinnisvara tagatiseta ei tasu panka minnagi. See võib nii olla suurema laenu puhul, aga pangad saavad operatiivset ärirahastust pakkuda ka mitmetes muudes vormides.
Näiteks faktooringu korral on mitme osapoole tõttu panga jaoks riskid hajutatud ja üldjuhul tagatisi ei nõuta. Ning tegelikult ka laenu puhul võib väiksemate summade puhul piisata käendusest.
Mis peamine: selgita pangas haldurile eluline olukord ja oma vajadused rahastuse kaasamiseks võimalikult selgelt ära. Tema töö ongi sinuga koos mõelda, mis võimalusi saab leida.
Kõige tähtsam – ausus algusest peale ja alati
Oluline on ka rõhutada et ettevõtte majandusnäitajatega vähemalt sama oluline on ettevõtja läbivalt aus ja läbipaistev suhtlus.
Võtkem näiteks krediidi kasutamine jooksvate kulude katmiseks. Ilmselgelt on seda mõnikord tarvis – kasvõi madalhooajal või enne kliendi poolt suure arve maksmist. Panga silmis on kriitiliselt tähtis, et ettevõtja olukorda siis aga ka sellisena esitleb.
Näiteks katse saada väidetavalt põhivara ostuks laenu, kuigi tegelik plaan on selle raha eest palku maksta, ühemõtteliselt rikub panga silmis ettevõtja mainet. Samas teadlik plaan kasutada sellisel juhul käibekrediiti viitab vastupidi just ettevõtja finantstarkusele.
Lõpetuseks olgu märgitud, et ausus ning lepingu täitmisel kohusetundlikkus teenivad ettevõtjale panga silmis ka usalduskrediiti, mis võib edaspidi omakorda avada paindlikumaid rahastusvõimalusi.
Artikkel ilmus Ärigeeniuse ja Maalehe veebis.