Õigetel tingimustel võiks Eestis lisanduda 3000 edukat kodumaist ettevõtet aastas
Eesti edukate ettevõtete hulk saaks kasvada aastas mitme tuhande firma võrra ja seda eriti maapiirkondades, aga selleks vajavad alustavad ja väikeettevõtjad riigi ning pankade tuge, selgub Finora Panga värskest uuringust.
Finora Panga poolt Statistikaameti andmekogude baasil läbi viidud värske uuringu kohaselt kasvas enne mõni aasta tagasi alanud kriiside perioodi Eestis ettevõtete hulk umbes 2% aastas.
“Näiteks 2015. aastal loodi uusi osaühinguid napilt üle 15 000, 2020. aastal aga juba üle 20 300. See klapib ka Maailma majandusfoorumi 2017. aasta uuringuga, mille kohaselt on eestimaalased hoiakutelt Euroopa kõige ettevõtlikum rahvas,” ütles Finora Panga analüütik Sten Andreas Kask.
“Märkimisväärsena pole meie inimeste ettevõtlikkust murdunud ka kriisiaastad: umbes 20 000 uut osaühingut loodi ka nii 2020. kui 2022. aastal,” tõi Kask välja.
“Samal ajal on valusalt näha, et pärast koroonat ettevõtete niiöelda surmamäär kõikjal üle Eesti kahekordistus ehk likvideeritud ettevõtted moodustasid umbes viiendiku aktiivsete ettevõtete koguarvust. Enim said kannatada Harjumaa, Tartumaa ja Läänemaa,” rääkis Kask.
Finora Panga analüütik selgitas, et majanduse hädasti vajaliku taastumise jaoks on Eesti inimeste ettevõtlikkuses peidus suur potentsiaal.
“Eestis on suurusjärgus 150 000 aktiivset ettevõtet. Kui näeksime taas pidevat kaheprotsendilist kasvu, nagu oli enne koroonat, siis see tähendaks aastas 3000 uut jalad alla saanud firmat koos kaasneva ekspordi, töökohtade ja riigi maksutuluga,” ütles Kask.
Finora Panga uuringust koorus välja ka esmapilgul ootamatu seos ettevõtluse kasvu ja ettevõtete asukoha vahel.
“Selgelt on näha, et maapiirkondades on uute ettevõtete osakaal kõigist ettevõtetest järjepidevalt suurem kui linnades. See tähendab, et ettevõtlus väljaspool linnu areneb Eestis kiiremini – suurfirmad asuvad suuremates linnades, aga uusi väikeettevõtteid tuleb rohkem juurde maal. Ei tohiks unustada, et väikeettevõtted maksavad enamiku Eesti tööjõumaksudest ning pakuvad tööd enamikule Eesti inimestele,” ütles Kask.
Finora Panga analüütiku sõnul on andmetest näha ka seda, et koroonapandeemia aastad mõjusid maapiirkondades ettevõtjatele märksa laastavamalt kui linnades. Tallinnas ja selle ümbruses Harjumaal kukkus uute ettevõtete osakaal kõigist umbes 65% võrra, muudes maakondades aga üle 90%.
Kase sõnul järeldub uuringust, et üks oluline võti Eesti majanduse kriisist väljatõmbamiseks on luua võimalikult hea keskkond just alustavatele ja kasvavatele väikeettevõtetele üle kogu Eesti.
“Nii avaliku sektori asutused kui pangad peavad otsima võimalusi tublidele Eesti ettevõtjatele abiks olla. Näiteks ise kogeme, et kiirus rahastuspäringutele vastamisel ning tasuta ärinõustamine on praegusel ajal väikeettevõtjatele väga oluline. Samuti tuleb tunnustada Kredexit, kelle laiendatud käenduse kasulikkust ettevõtetele näeme iga päev. Sarnasel moel peaksid aktiivselt tegutsema kõik, kelle teenused meie tuhandeid ettevõtjaid toetavad,” kutsus üles Finora Panga analüütik.
Artikkel ilmus Postimehes Majanduse veebilehel.