Pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber.
Eelmise aasta lõpus võisime kõik sotsiaal- ja rahandusministeeriumi analüüsist taas lugeda ning meelde tuletada, et Eesti pensionisüsteem ei ole jätkusuutlik. Iga vanaduspensionäri kohta on Eestis juba praegu ainult kaks töötegijat ning see suhe aina halveneb. Aina vähemad peavad ülal pidama aina rohkemaid.
Mida siis konkreetselt ette võtta, et olukorda parandada? Ministeeriumite raporti peale on välja käidud juba mitu kasulikku ideed, näiteks eakate tööhõive soodustamine. Lõpuni ükski meede üksinda kindlasti seda hiigelprobleemi ei lahenda. Tarvis on hulka erinevaid lähenemisi.
Üheks neist võiks olla mõtteviisi muutus nii-öelda siltide alla kogutud maksuraha kasutamisel. Pangem tähele, et riigi rahakotis seisab jõude vähemalt pool ja varsti pigem miljard eurot, mis seni pensioniteemal põhjendamatult varju jäänud. Seda saaks märksa nutikamalt kasutada ja sellega maksumaksjatele rohkem väärtust luua.
Miljard seisab
Töötukassal on kogunenud reserve üle poole miljardi euro. Vähemalt paberil. Veel paar aastat tagasi oli seda ligemale miljard, aga vahepeal läks suur osa käiku koroonakriisi leevendamiseks. Ent isegi globaalse pandeemia majandusmõju tasandamiseks ei kulunud pooltki kogutust. Ilmselt hakkavad töötukassa reservid peagi jälle kasvama.
Asi on nimelt selles, et eestlased on töökad ja Eesti ettevõtjad tublid. Tööturul hõivatute hulk lööb aina uusi rekordeid, palgad kasvavad, eksporditakse aina kallimaid tooteid. Ettevõtlussektorite esindusliidud räägivad nagu ühest suust, et Eestis pole probleemiks mitte töö-, vaid tööjõupuudus.
See tähendab, et valdaval enamikul inimestest ei lähe töötuskindlustust peaaegu kunagi vaja. Kui mõne korra elus ka läheb, siis lühiajaliselt, sest kes vähegi tahab, see Eestis tööd leiab. Aga mida siis aina kogunevate töötukassa reservidega teha? Neid lihtsalt igaks juhuks täies mahus kontol hoida ei tundu kõige mõistlikuma maksumaksja raha juhtimisena.
Tuleb luua tubli töötegija pension
Neid reserve võiks pensionite väljamaksmise eesmärgil pikaajaliselt investeerida. Töötuskindlustusmakse on isikustatud ja seetõttu on kergesti võimalik näha, kui palju on igaüks oma tinglikule kontole raha kogunud. Koosneb ju töötuskindlustuse makse nii töövõtja kui tööandja osast.
Süsteemi võiks muuta nii, et need, kes pole oma tööelu jooksul töötuhüvitist saanud või on olnud töötud vähem kui 5 protsenti tööeast (sellised inimesed moodustavad valdava osa palgasaajatest), saaksid pensionile jäädes oma sissemakstud raha (ja selle töötukassa poolt investeerimise tootluse) arvel pensionilisa.
See võiks lisanduda näiteks nende pensionifondi kogunenud summale ja nad saaksid kogunenud raha kätte pärast pensionile jäämist nagu teisest sambast pensionitki. Tööandjate makstud summa võiks jääda sellest muudatusest puutumata ja aitaks tagada töötushüvitiste süsteemis solidaarsuse säilimist.
Suurem tootlus pensioniteks
Selline nii-öelda tubli töötegija pension võiks motiveerida inimesi kiiremini uut tööd otsima ning annaks lisapõhjuse ümbrikupalkasid vältida. Samuti soodustaks see pikemat töötamist, vähendades huvi eelpensioni vastu, kuna iga töötatud aastaga koguneb ju raha juurde. Eelpensioni ajal ei peakski seda pensionilisa maksma, sest eelpension on sarnane tööturult eemalolek nagu töötuski.
Mitte väheolulisena võimaldaks selline asjakorraldus töötukassal investeerida osa oma reservidest pikaajalisemalt kui täna ja seega teenida ka suuremat tootlust. Tegu oleks maksumaksja raha parema hoidmise ja kasutamisega. Ka võtaks selline lähenemine maha aeg-ajalt kerkiva küsimuse, kas töötuskindlustuse maksu tuleks alandada. Kui inimene teab, et suurem maks tagab talle turvatunde mitte ainult tööelu jooksul, vaid ka suurema pensioni hilisemas elus, siis puudub surve maksu alandamiseks.
Töötukassa reservidest osa pikaajalisem investeerimine ja isikustatud pensionilisa maksmine oleks konkreetne samm, mille näiteks järgmine valitsus saaks eestimaalaste pensioniea kindlustamiseks ära teha. Selle jaoks pole vaja laenu võtta ega riigi muid teenuseid kärpida. Küll nõuaks see vastuvõtlikkust uudsetele lähenemistele ning otsustamisjulgust.
Artikkel ilmus Äripäevas ning võitis arvamuskonkursil Edukas Eesti auväärse III koha.