Sügis tuleb turul tormine. Kolm soovitust väikese-keskmise suurusega ettevõtte finantsstrateegiaks
Eesootaval majanduslikult keerulisel talvel tasub tüüpilisel pigem väikesel Eesti ettevõttel langetada kärpeotsused varakult, mõelda hoolikalt läbi, kelle poole raha saamiseks pöörduda, ning end tellijate võimalike maksetõrgete vastu aegsasti kindlustada, soovitab Finora Panga finantsjuht Kristi Hõrrak.
Hiljutised majandusprognoosid kinnitavad mitme nurga alt, et sügis ja talv tulevad paljudes majandusharudes ilmselt keerulised. Töötleva tööstuse ekspordi kahanemine ning elukalliduse üldine tõus mõjutavad läbi tarneahelate tõenäoliselt suurt hulka Eesti ettevõtteid.
Sõltumata sellest, kas klientideks on teised ettevõtted või lõpptarbijad, tekib sügisel ilmselt probleeme nii kaubanduses, ehituses kui teenusmajanduses. Tunneli lõpus küll valgus paistab, Eesti majandus on pikemas vaates taastumise teel. Aga pimedast tunnelist alles tuleb läbi minna.
Mida keerulisem turg, seda hoolikamalt tuleb juhtida finantse. Küsimus ei ole ainult elementaarses, et üritada kulusid koomale tõmmata ning võimalusel hinda juurde küsida. Strateegiliselt läbimõeldud mitmesammulised finantsotsused saavad olla üks hoob, millega luua endale vajalikul hetkel eelist või vältida riskide realiseerumist.
Kuidas võiks parimas mõttes tüüpiline mõnekümne töötaja ja kuni mõnemiljonilise käibega Eesti ettevõte algaval sügisel oma raha juhtida, et ühelt poolt end tormikindlamaks muuta, teiselt poolt aga keerulisi aegu tulevase kasvu jaoks ära kasutada? Jagan kolme mõtet.
Ära lapi käivet laenuga
Vastupidiselt mõnikord kuulda olevale arvamusele pole vähemalt vastutustundlikel pankadel mingit huvi laenata ettevõtetele raha, mida meile tõenäoliselt võlgu jäädakse ja mida võib tagasi saada ehk alles pankrotimenetluses või läbi tagatiste müügi. Täiesti vastupidi – pangad, kes soovivad Eesti turul pikalt tegutseda, tahavad rahastada realistlikke plaane ja läbimõeldud otsuseid.
Seetõttu on esimene soovitus: hinda ka rasket olukorda realistlikult ning kui elu seda nõuab, tõmba kulusid varakult ja piisavalt koomale. On inimlik, et võib tekkida kiusatus kaasata näiteks käibekrediidi vormis raha, et sellega lõppkokkuvõttes sisuliselt lihtsalt äralangenud käivet ja veel natuke aega jooksvaid kulusid katta. Aga see lükkab enamasti vaid paratamatut edasi ning lõpptulemus on veel hullem.
Mõnikord on vaja langetada raskeid otsuseid ja mõningaid tegevusi sulgeda, et ettevõte tervikuna päästa. Kui ettevõte püsib, säilivad paljud töökohad ning võimalus neid tulevikus tagasi ja juurde luua. Aga kui otsused hilinevad ja ebaproduktiivsest laenust saab omakorda lisaraskus, võivad tõenäolisemalt hävida nii kõik töökohad ja ka ettevõtja enda elutöö.
Iseäranis väikeses tiimis võivad need otsused olla ülimalt rasked. Aga parem on neid teha varem, kui need võivad anda vajalikku hingamisruumi.
Pigem ära laena sõbralt
Vajadus lisavahendite järele võib loomulikult tekkida ka normaalse äritegevuse käigus. Kriis loob ühtlasi võimalusi ning nende ärakasutamiseks lisaraha kaasamine on igati mõistlik. Küsimus on, kust on vajalikul hetkel kõige parem finantsvõimendust hankida?
Kuna Euroopa Keskpank on viimase aasta jooksul kiiresti ja pigem suurelt intresse tõstnud, on paljudes ettevõtjates kujunemas arusaam, et nö ametlik laenuraha on kallis. See võib tekitada tahtmise pöörduda esmajärjekorras sõprade-tuttavate, sugulaste või ärikontaktide poole, kellel võiks vabu vahendeid olla.
Kui kõik läheb hästi, ei pruugigi see olla alati ja tingimata halb variant. Samas tasub mõelda sellele, et eriti suuremaid summasid puudutavad pinged on üsna ränk inimsuhete lõhkuja. Pangaga on finantseerimissuhe neutraalne ja asine – kui peaks olema objektiivseid tõrkeid, on võimalik plaanid uuesti läbi arutada, graafikuid ja tingimusi ilma liigsete emotsioonideta muuta.
Aga kas sõprus või ärialane usaldus elab üle näiteks saja tuhande euro pooleks aastaks kuhugi n-ö kinni jäämise? Tihti ei teadvusta eraviisilised laenu andjad ise, et välja laenatud rahal on alati alternatiivkulu – midagi muud jääb samal ajal sama rahaga tegemata. Kui raha tagasimaksmine ka täiesti põhjendatult (aga siiski ootamatult) viibib, kuidas mõjutab see laenuandjat nii materiaalselt kui emotsionaalselt?
Praktika viitab, et tugevad inimsuhete võrgustikud, olgu eraelus või ärialaselt, on märksa väärtuslikumad kui võimalik väike kokkuhoid laenukulult ideaaltingimustel.
Loomulikult tuleks otsida võimalikult häid finantseerimistingimusi, võttes arvesse tervikut, koos intressiga ka laenuandja vastamise kiirust (st pühendumust) ja valmidust paindlikkuseks. Kardetavasti hakkavad keerulisematel aegadel end agressiivsemalt reklaamima küsitavate äripraktikate ja tõesti röövelliku intressiga pangavälised niiöelda finantsasutused, kellesse tuleks suhtuda ettevaatlikkusega.
Samas on Eesti ettevõtluspanganduse maastikul konkurents viimaste aastatega elavnenud ning üldpilt on pigem laenuvõtjale soodne. Kui on ambitsioonikaid arendusplaane, tasub meid kõiki proovile panna.
Finantstarkus on võim – kehtesta end aegsasti
Juba mõnda aega torkab kahjuks tõusvas trendis silma, et ise raskustesse sattudes jätavad suurfirmadest tellijad esmajärjekorras maksmata väiksematele tarnijatele ja alltöövõtjatele. Juhul kui majanduskeskkond kiiresti ei parane, võib karta, et selline käitumine laieneb veelgi ja levib rohkematesse sektoritesse.
Samal ajal pole ka Eesti väikeettevõtjad papist tehtud ning on võimalik täheldada nutikat strateegiat, mida nii mõnigi kasutab, et ennast suurema kliendi sedalaadi ülbuse vastu kaitsta. Faktooringu kui finantsinstrumendi tavapärane mõte on selles, et veel tasumata arved loovutatakse pangale ja saadakse raha varem kätte, et oleks võimalik seda juba edasi kasutada. Viimase ligemale aasta jooksul on faktooringust saanud aga ka väikeste ja keskmiste ettevõtete nutikas lahendus võimaliku maksmatajätmise vastu.
Loogika on selles, et pangale maksmata jätmine on midagi muud kui väikese tarnija ignoreerimine. Pangale faktooringu korras üle antud arvete tasumise distsipliin olevat, nagu kuulda on, märksa parem kui otse väikeettevõtetele makstes. Kui heal ajal on faktooringust kasu, et saada raha kätte kiiremini, siis tormisel turul saab seda kasutada ka selleks, et kindlustada raha kättesaamist üleüldse.
Kokkuvõttes soovitan igal ettevõtjal mõelda pingete ja kriiside võtmes läbi lisaks spetsiifilise äritegevuse tahkudele ka finantsjuhtimine. Erinevat moodi kasutatud rahal on erinev nii vahetu kui kaudne hind ning võim. Igal juhul tasub sügis ja talv vastu võtta uusi võimalusi otsides, visalt ning pikas vaates optimistlikult.
Artikkel ilmus Äripäevas nii eesti kui ka vene keeles.