Väikeettevõtted vahetavad sanktsioonide tõttu tegevusala, aga optimism on tagasi

Venemaale kehtestatud sanktsioonid on sundinud Eesti väikefirmasid tegevussuundi ja -valdkondigi vahetama, samas näitavad väikeettevõtjad kriisis üles silmatorkavat rahatarkust ning hiljutine lootusetus on asendumas optimismiga.

Väikeettevõtted vahetavad sanktsioonide tõttu tegevusala, aga optimism on tagasi

Venemaale kehtestatud sanktsioonid on sundinud Eesti väikefirmasid tegevussuundi ja -valdkondigi vahetama, samas näitavad väikeettevõtjad kriisis üles silmatorkavat rahatarkust ning hiljutine lootusetus on asendumas optimismiga, viitab väikesi ja keskmisi ettevõtteid rahastava Finora Panga värske analüüs.

Finora Panga krediidijuhi Anoly Gildeni sõnul on samm-sammult kehtestatud sanktsioonid Venemaale sundinud märgatavat osa Eesti ettevõtlusest ümber orienteeruma.

“Mõjutatud pole üksnes Venemaal tegutsenud firmad, vaid ka nende partnerid ja tarnijad. Omajagu on räägitud käivete kukkumisest või vastupidi, suurfirmade hallis alas edasi tegutsemisest. Meid aga huvitas, kuidas on sanktsioonide ajal hakkama saanud enam kui 60% Eesti inimestele tööd pakkuvad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted,” selgitas Gilden.

Finora Panga äriklientide seas läbiviidud uuring viitab, et sanktsioonid on otse või kaudselt mõjutanud arvestatavat osa väikefirmadest. Kaudseks mõjuks on ka pärssiv mõju klientidele, kelle tellimused on ära langenud. Paljud ettevõtjad on sellele reageerinud uute tegevussuundade otsimisega või lausa sektori vahetamisega.

“Uued plaanid hõlmavad näiteks uute turgude otsimist, aga märkimisväärsena ka näiteks olemasoleva vara realiseerimist ja täiesti uude valdkonda sisenemist. Silma jääb ka trend ettevõtte tegevust laiendada – lisada tegevusalasid, et riske minimeerida,” tõi Gilden välja.

Krediidijuhi sõnul paistab väikeettevõtete reageerimisest sanktsioonidele ja ka laiemalt majanduskriisile välja silmatorkavalt kõrge finantsteadlikkus.

“Rahatarkus on Eestis populaarne ning ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juhid on siin eeskujulikud. Keerulistest hetkedest maksejõulisena läbi tulemise plaanides on sees näiteks ettevõtte vara ajutiselt liisingusse andmine, et saada käibevahendeid ja raha investeeringuteks. Aga ka teadlik faktooringu kasutamine suurklientide poolt Eesti väikefirmale arvete maksmisega venimise vältimiseks,” rääkis Gilden.

Anoly Gilden tõi veel välja, et kui Finora Panga kevadel läbiviidud väikeettevõtjate kindlustunde uuringu kohaselt andis tooni pigem hirm ja pessimism, siis praeguseks on see pigem asendunud teotahte, uute plaanide ja mõõduka optimismiga.

“Riske teadvustatakse ja maandatakse, käibeid ja tegevusi on isegi teadlikult vähendatud. Aga ühtlasi leitakse ja realiseeritakse uusi ideid – aina olulisem on avanenud võimaluste rahastamisel kiirus, sest olukorrad muutuvad kiiresti,” selgitas Gilden.

“Hoiakutest annab aimu ka see, et uute ettevõtete loomine ei näita raugemise märke ning ka pikalt tegutsevad firmad teevad uusi plaane. See annab lootust, et väikeettevõtted kui Eesti majanduse selgroog tulevad raskest ajast edukalt läbi,” ütles Finora Panga krediidijuht.

Artikkel ilmus Postimehes Majanduse veebilehel.