Väikeettevõtjate stardipauk kõlas – kes saab uueks majanduskasvuks parima kiirenduse?

Algav aasta tõotab üle hulga aja tuua tüüpilisele Eesti ettevõtjale raskuste asemel pigem võimalusi, kuid nende ärakasutamiseks on kriitiliselt tähtis kriisi- ja kärpehoiakust piisavalt vara välja tulla ning juhtida nutikalt nii oma kliente, töötajaid kui raha, annab praktilist nõu Finora Panga finantsdirektor Kristi Hõrrak.

Pangad on avaldanud oma tuleva aasta majandusprognoosid. Suurtes küsimustes näeme kõik lähitulevikku sarnaselt: majanduskasv saab Eestis taas jalad alla. Kuid mida tähendab see parimas mõttes tavalisele Eesti ettevõtjale, pigem väiksema ettevõtte juhile? Kuidas saaks ja võiks Eesti ettevõtja värskete majandusprognooside valguses oma tegevust konkreetselt korrigeerida?

Väikese või keskmise suurusega ettevõtja jaoks joonistub majandusprognoosidest välja kolm strateegilist teemat: kliendid, töötajad ning finantsid. Puudutan järgnevalt neist igaüht veidi lähemalt.

Kliendil raha on – eriti eestlasel

Tuleval aastal veab Eesti majanduskasvu ennekõike sisetarbimine. Skandinaavia majandustel läheb ülessulamiseks veel veidi aega, kuid eestlaste ostujõud ja tarbimiskindlus juba kasvavad. Seega 2026. aastal seisab üks Eesti majanduse põhitõdedest hoopis pea peal: praegu saab tõenäolisemalt rikkaks koduturul kui eksportides.

Kuid Eesti turg on endiselt väike ja seda enam võidavad need, kes saavad stardist kiiremini minema. Kõige tähtsam juhtmõte Eesti väikeettevõtjatele ongi praegu see, et kärpimise ja kokkuhoiu asemel tuleb nüüd mõelda aktiivsele müügile. Edu võti pole enam kulude vähendamises, vaid tulude suurendamises – sest kliendil raha jälle on.

Seega pigem tasub siseneda uude aastasse energiliselt. Tark on kasutada finantsinstrumente, et raha kiiremini liikuma panna. 30-päevane maksetähtaega pigem ei tasu 2026. aastal taluda, sest iga nädal, mis su raha ei ole juba uude müüki investeeritud, on kriitiliselt raisatud aeg. Sama kehtib turunduse ja müügi enda kohta. Kiirus jälle loeb.

Kärpekirves mingu peitu – on aeg inimesi värvata ja hoida

Kuid ilmselgelt nõuab laiem ja intensiivsem müük ning ka omalt poolt kiirem tarnimine tugevat tiimi. Paljud ettevõtjad ongi võtmeinimesi raskete aastate kiuste palgal hoidnud ja hakkavad nüüd selle vilju nautima. Kuid ka sel juhul on mõõdukas värbamine ilmselt igal juhul päevakorral.

Majandusanalüüs viitab, et 2026. aastal on Eesti tööturg pigem kaldu värbaja poole. Palgasurve leeveneb ja vahepealsete koondamiste tõttu on ka väga häid inimesi omajagu liikvel. See kindlasti ei tähenda, et uusi töötajaid tasuks hakata madala palgaga survestama. Kui võimekas inimene käib tööl ja võtab palka vastu, aga tegelikult on mõttes juba järgmises kohas, siis on see ettevõttele kahekordne kaotus.

Kuid kindlasti saab tööandja praegustes oludes nõuda, et töötaja võtaks suurema vastutuse. Praegu on õige aeg leppida kokku pigem suuremas tulemustasu osakaalus. Seda enam, et nagu toodud, järgmise aasta jooksul on aktiivne müük ja efektiivne rahakasutus iseäranis tähtis. Laialdane ja läbipaistev tulemustasu kasutamine on üks võimalik viis ettevõte vajalikul moel toonusesse saada.

Samuti ei tohiks ükski ettevõtja unustada, et kogu maailma majandus on läbi tegemas tehisarurevolutsiooni. Selle mõju on valdkonniti erinev, kuid puutumata ei jää keegi. Otse või kaude muutub töö iseloom enamikus ametites. Seega pidev ümberõpe ja uute tööriistade tõhus kasutus on samuti miski, mida praegu on mõistlik töötajatelt nõuda. Kokkuvõttes on see kõigile kasulik.

Ujuvad maksed pole enam tingimata parimad

Viimastel aastatel on enamikku ettevõtjaid mõjutanud kahe üliolulise sisendi, energia ja raha hindade suur kõikumine. Hetkel tundub, et mõlemad on enam-vähem stabiliseerunud ja sealjuures pigem madalal tasemel.

See võib tähendada, et mõnel juhul võib olla mõistlik nn ujuva hinnastamise paketi asemel eelistada hinna praegusel tasemel fikseerimist. See kindlasti ei ole üldreegel, mis kehtiks kindla peale, sirgjooneliselt ja kõigile. Kuid üsna kindlasti leidub omajagu valdkondi ja ärimudeleid, kus energia hinna, laenuintressi või ka mõlema lukustamist tasub vähemalt kaaluda.

Kuid igal juhul tähendab vahepealsest kõrgest tipust kordades alla tulnud ja sel tasemel seni veel püsiv euribor, et uueks kasvuperioodiks vajalikud investeeringud tasub esimesel võimalusel ära teha. Vastasel juhul ähvardab oht rongist maha jääda.

Sealjuures tasub meeles pidada, et ettevõtte finantsid on tervik ja ka müügifookusega perioodil ei tohiks efektiivsust unustada. Võimalusterohkel ajal rahastatakse mõnikord isegi näiteks müügitiimi laiendamist käibekrediidiga. Kuid nutikam on investeerida, sh riiklikke toetusi kasutades, hoopis näiteks energiatõhususse, uutesse seadmetesse ja digitaliseerimisse, ning võimendada müüki sealt kokku hoitud rahaga.

Seega tasub igal Eesti ettevõtjal meelde jätta, et enam ei võida see, kes kannatlikumalt kärbib, vaid see, kes kiiremini müüb. Selle vundamendiks on efektiivne ettevõte, millesse on praegu hea hetk investeerida. Samuti on võimalik ja mõistlik värvata häid inimesi juurde, samas leppides kokku tulemuste eest vastutuse võtmises. Niimoodi võib 2026 meelde jääda kui aasta, mil pikk vindumine jäigi lõpuks seljataha.