Rahustavad uudised äreval ajal
Tormilised ajad tulevad ja lähevad. Ning mõnikord tulevad jälle tagasi. Praegu näib olevat just viimane olukord, kui majandusuudiseid uskuda.
Viimastel nädalatel on saanud palju tähelepanu mõnede USA pankade probleemid. Kes läheb mürinal kinni, kellel on muud hädad. Mured ei kummita üksnes moodsate nimedega suhtelisi uustulnukaid – ka pika tegevusajalooga Credit Suisse maadles katsumustega.
Pole niisiis mingi ime, et ka Eesti ettevõtjad närviliseks võivad muutuda. Majandus on ju seotud ja kui üks pank teisel pool Atlandi ookeani pankrotti läheb, mõjutab see küllap ka siinseid finantsinstitutsioone, eks?
Õnneks siiski mitte.
Eesti pankasid sarnased mured ei kimbuta. Eesti Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler on öelnud, et Silicon Valley Banki või Signature Banki riskiprofiiliga sarnaseid panku Eestis pole ning meie pankadel on oluliselt traditsioonilisem ärimudel. Oleme Finora Pangas selle hinnanguga igati nõus ja toome välja kaks peamist põhjust, miks meid sarnane saatus ei ohusta.
Räägib Finora Panga asutaja Andrus Alber:
Kõik meie hoiused on 100%-liselt tagatud hoiuste tagatise fondiga ja kõik Finora hoiused on tähtajalised säästuhoiused. Seega pole mingit põhjust kiirustades hoiuseid välja võtta. Võrdluseks: hiljuti probleemidesse sattunud USA pankades oli suurte hoiuste maht tavatult kõrge, mistõttu pea 90% hoiustest olid suuremad kui summa, mille tagab USA hoiuste tagamise süsteem.
Seetõttu oli hoiustajatel oht pankade probleemide korral oma rahast ilma jääda. Lisaks oli suur osa sealsetest rahadest niinimetatud jooksvatel hoiustel. Selle tulemusena võeti näiteks Silicon Valley Bankist ühe päevaga välja pea viiendik kõigist hoiustest ning kui panka ei oleks suletud, siis oleks järgmisel päeval võetud veel 50%.
Teiseks on Finora varadest suurem osa laenudes, liisingutes ja muudes kliendinõuetes, mille väärtus ei saa üleöö drastiliselt muutuda. Loomulikult võivad üksikud laenud „hapuks“ minna ja selleks teevad pangad ka provisjone, kuid portfell tervikuna ei saa lühiajaliselt oma väärtust suuremahuliselt kaotada.
Probleemsete USA pankade varadest suurema osa moodustasid valitsuste ja ettevõtete võlakirjad, mille hind on viimase 6 kuu jooksul järsult kukkunud, sest kõikjal maailmas on intressimäärad oluliselt kasvanud. USA reeglite kohaselt ei olnud aga pankadel kohustust oma varade väärtust jooksvalt alla hinnata. Kui seda nüüd korraga tegema hakati, siis selguski, et varade väärtus on langenud rohkem kui arvati. See tõi omakorda kaasa surve hoiuseid välja võtma hakata. Eesti pangandussektori investeeringud kaubeldavatesse võlakirjadesse moodustavad alla 5% varadest, Finoral isegi alla 1%. Muret pole niisiis põhjust tunda.
„Kõik pilved ei ole vihmapilved,” ütleb tuntud vanasõna. Ja kui mõni ongi, ei pruugi ta üle ookeani triivides Eesti kohal tühjaks sadada. Finora kliendid võivad olla kindlad, et me jätkame igapäevast koostööd oma klientidega ning meiega seotud hoiused ja kokkulepped ei katke.