Äraspidisel moel on globaalne finantskuritegevus ning geopoliitilised pinged aidanud kaasa Eesti pangaturu elavnemisele, sest kaitseks loodud euroreeglid vähendavad suurpankade paindlikkust, luues võimalusi kodumaistele spetsiaalpankadele, selgitab Finora Panga finantsdirektor Kristi Hõrrak.
Eestis tegutsevad pangad on oma eelmise majandusaasta aruanded esitanud ning oma ülevaated on avaldanud ka Eesti Pank ja Pangaliit. Silma jääb oluline suundumus: väikesed pangad, mis on enamasti ka kodumaised, kasvavad Eestis suurpankadest ja ka turu kui terviku kasvust sageli kiiremini. Üldjoontes selline on Eesti pangaturu trend olnud juba mitu aastat.
Ühelt poolt võiks ju mõelda, et väikesel ongi kergem oma turuosa näiteks kahekordistada, sest mõõtkava on lihtsalt teine. Kahtlemata on ka see üks osa seletusest. Kuid sellest jääb väheks, et üldse selgitada, miks on Eesti varem pikalt üsnagi tardunud olnud pangaturg siiski samm-sammult, aga järjepidevalt aina elavnenud.
Vahepeal ju tundus, et Eesti ongi määratud olema sisuliselt paari üksiku Skandinaavia suurpanga vahel ära jagatud turg, mille üle tunti põhjusega muret. Kuid tänaseks on Eesti pangaturu pilt märkimisväärselt muutunud. Meil tegutseb kolm suurt panka, neist üks kodumaine, ning märkimisväärsena ka rida väiksemaid Eesti ettevõtjate rajatud panku. Ning väiksemad aina kasvavad, trend on pigem turu ühtlasemalt jaotumise ja seeläbi stabiilselt tiheda konkurentsi poole.
Sellest Eesti ettevõtjad kahtlemata võidavad. Kuid kust see tuleb? Kõigil tasub mõista, mis on Eesti pangaturu n-ö ülessulamise ja konkurentsi kasuliku elavnemise taga. Kas tegu on peagi taas kaduva anomaaliaga või võib loota kasuliku trendi jätkumisele?
Ohtlikum maailm tähendab rangemaid reegleid…
Kahtlemata on lugeja märganud, kuidas viimasel ajal käib peaaegu iga päev uudistest läbi, et taas on mõni pahaaimamatu inimene või ettevõte langenud küberpettuse ohvriks. Kuid eraisikutelt mõnda tuhandet eurot välja petvad telefonikelmid on vaid jäämäe tipp, kui sedagi. Digiajastu on oluliselt avardanud ka muude kuritegevuse liikide n-ö tööriistakasti.
Aastaid olid finantskurjategijad Euroopas seadusandjatest ja korrakaitsest paraku mitu sammu ees. Nagu tagantjärele on selgunud, lokkas ka mastaapne rahvusvaheline rahapesu, mille kahjuks eredamateks näideteks olid mõned Eestitki raputanud skandaalid.
Sellele otse loomulikult tuli reageerida. Kuna muuhulgas kasutasid kurjategijad ära Euroopa Liidu riikide erineva leebusega nõudeid, oligi mõistlik, et uued ranged rahapesu tõkestamise reeglid loodi kogu Euroopa Liidu jaoks ühtsena. Seega täna tegutsevad kõik pangad Euroopas oluliselt detailsemalt reguleerituna, kui veel mõni aeg tagasi.
…ja rangemad reeglid jahutavad jaksu ning julgust – kui nälga ei ole
Pangaturu, sealhulgas konkreetselt Eesti pangaturu jaoks tähendab see aga seda, et kui olla turul üks suuremaid osalisi, siis kõige lihtsam ja tõesti mõistlikum strateegia on keskenduda üksnes n-ö standardsetele klientidele. Kuna iga liigutus on niikuinii detailselt reguleeritud ja aru tuleb anda peaaegu kõigest, siis suurpangal on ratsionaalne pigem mitte tegeleda erijuhtude või rohkem süvenemist ja n-ö rätsepalahendusi vajavate taotlustega.
Kuigi olemas on selged tööriistad, kuidas ka näiteks alustavate, väike- või hooajalise ärimudeliga ettevõtete puhul teha vahet, kes on aus ettevõtja, kes mitte, siis kahtlemata on see töömahukam. Kui olla ise turgu kujundav pank, on motivatsioon siin pingutada arusaadavalt väiksem. Seda võimendab veel mistahes suurettevõttes paratamatu ja normaalne teatav äriline konservatiivsus, samuti ilmselt ka hiljutiste skandaalide vari.
See tähendab aga ühtlasi, et uute ja ambitsioonikate Eesti pankade võimalused on avardunud. Käes on aeg, mil “me pingutame rohkem” on taas väga potentsiaalikas strateegia. Kes jaksab ja tahab leida lahendusi nendele klientidele, kes alati tüüpmudelitesse ei mahu või kes alles vajavad abi, et panga silmis üliväärtusliku kliendi mõõtu kasvada, sellel on ka võimalik leida oma nišš ja seal pigem kiiresti edeneda. Näiteks Finora Pank on keskendunud ennekõike väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, aga Eesti tänaseks mitmetel edukatel väiksematel pankadel on igaühel oma lähenemine.
Konkurentsist võidab klient – äraspidiselt on aina ohtlikumast maailmast Eesti ettevõtjale ka kasu
Pole näha, et see regulatiivne olukord oleks lähiajal muutumas. Globaalne kuritegevus, eriti küber- ja finantskuritegevus, pigem veel pole oma lage saavutanud. Uue kihi ohtusid lisavad geopoliitilised vastasseisud. Nii mõneski diktatuuririigis on võim ja kuritegevus ka tihedalt põimunud ning piiriülese pettuse või rahapesu katse taga võib samavõrd olla ka vaenuliku riigi erioperatsioon.
Seega pole kuhugi kadumas ka igati õigustatud ranged ja detailsed pangandusreeglid ega tohigi kaduda. Kuid, nagu selgitatud, tähendab see elementaarse äriloogika järgi ka seda, et suurpangad, kes börsiettevõtetena käituvad igati pragmaatiliselt, paratamatult jätavad turu n-ö servades väiksematele konkurentidele rohkem võimalusi.
Iga Eesti ettevõtja, aga ka eraisikute jaoks tähendab see ilmselt aina mitmekesisemat valikut, kui tekib vajadus rahastuse järele. Selgelt on möödas aeg, mil üks suur universaalpank tõenäoliselt tegi väiksema ja spetsialiseerunud konkurendiga vähemalt sama hea pakkumise.
Pigem võib arvata, et Eesti pangaturg aina spetsialiseerub ja klientidel tasub rahastust vastavalt olukorrale küsida erinevatelt pakkujatelt. Seega soovitangi kõiki Eesti eriilmelisi panku uurida ja meid proovile panna – nii saavad veel paremaks Eesti pangad ja võidavad kliendid.
Kristi Hõrrak, Finantsjuht
Artikkel avaldati Äripäevas.