Jätkuv hinnatõus, kogu majandustegevuse digitaalne läbivalgustamine ning avaliku sektori hiigelinvesteeringud üksikutesse valdkondadesse muudavad Eesti väikeettevõtja elu lähitulevikus keeruliseks, kuid oma raha teadliku juhtimisega on võimalik ohte vältida ning võimalusi ära kasutada, annab nõu Finora Panga finantsdirektor Kristi Hõrrak.
Eesti majandus seisab meie tuhandete väikeettevõtjate õlgadel. Nemad annavad tööd enamikule eestimaalastest ja maksavad enamiku maksudest. Kuigi väikeettevõtjaid pole üksikute suurte brändide kõrval enamasti avalikult näha, on meie kõigi huvides, et neil läheks hästi.
Seetõttu jälgivad Finora Panga analüütikud ka pidevalt majanduskeskkonda just väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete perspektiivist. Mis karisid tuleks vältida ja mis võimalusi saab kasutada veel tänavu – ning kuidas seda konkreetselt teha? Praeguse seisuga saab välja tuua kolm olulist märksõna: jätkuv hinnatõus, lähenev reaalajamajandus ning riiklikud kaitse- ja energiainvesteeringud.
Kõik läheb veel kallimaks
Kahjuks ei ole näha, et majanduskeskkonnale viimastel aastatel ränga pitseri vajutanud sisendhindade tõus oleks lähemal ajal tagasi pöördumas. Jätkuvalt on kõrge energia hind, mis ühe tähtsama sisendina kandub edasi ka peaaegu kõige muu hindadesse.
Samuti kergitab paljude materjalide ja sisendtoodete hindu jätkuv globaliseerumise vähikäik. Tooni annavad nii tollimaksud või nendega ähvardamine kui ka julgeoleku ja tarnekindluse kaalutlustel tootmise liigutamine kindlamatesse, kuid kallimatesse piirkondadesse. Kuna tõusevad toidu ja esmatarbekaupade hinnad, püsib ka töötajate kõrgema palga ootus.
See tähendab, et aina vähemaks jääb ruumi umbmäärasele finantsjuhtimisele. Käibel, rahavool ja kassavool päriselt vahetegemine ning selle põhjal teadlike, tulevikku vaatavate otsuste tegemine on uus normaalsus ka iga Eesti väikeettevõtte jaoks. Rahavoo planeerimine vähemalt 12 kuud ette peaks olema samasugune hügieen nagu töögraafikute tegemine.
Kuna keeruline on kõigil, tuleb valmis olla ka võtmepartnerite tõrgeteks. Kuidas elaks su ettevõte üle 20% klientide maksete hilinemise kolme kuu võrra? Kas sul on olemas kriisiplaan vajadusel ka välise sildrahastuse kaasamiseks? Olgu märgitud, et Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on koos partneritega hiljuti loonud mitmeid just väikeettevõtjatele suunatud tugimeetmeid, mida tasub uurida ja kasutada.
Ükskord on kõik maksuametile näha niikuinii
Valitsus on võtnud selge suuna aina suurema andmete vahetamise poole erinevate registrite vahel, sealhulgas ka näiteks riigiametite ja pankade vahel. Eesmärgiks on reaalajamajandus ehk võimalikult paljude tehingute info liikumine riigile automaatselt, ilma eraldi aruanneteta.
Sellel on ennekõike bürokraatiat vähendav mõju. Samal ajal on selgelt eesmärgiks ka maksulaekumiste parandamine. Arvestades ühtlasi riigi pingelist eelarveseisu, on prognoositav, et koos reaalajamajanduse samm-sammulise kehtestamisega kasvab ka maksuameti huvi tehingute vastu, mis seadust ei riku, kuid mida võib tõlgendada olevat n-ö hallis alas.
Ühelt poolt on maksusoodustuste teadlik kasutamine targa finantsjuhtimise osa. Teiselt poolt tasub reaalajamajanduse lähenedes pigem hoiduda investeeringutest ja ettevõtluskuludest, mida soovi korral saaks ka kummalisena tõlgendada. Selgitamisele ja oma õiguste kaitsmisele kuluv aeg ja vaev võib lõpuks maksta rohkem, kui optimeeritud kulu.
Tasub end seada riigikaitse ja energeetika laineharjale
Samal ajal on ka selge, kuhu riigi rohkem ja tõhusamalt maksudena kogutav raha jõuab – investeeringuteks prioriteetsetesse valdkondadesse. Ettenähtavas tulevikus on nendeks riigikaitse ja energeetika.
Mõlemad on laia ampluaaga sektorid, mis vajavad allhanke korras väga erinevaid teenuseid. Ennast õigesti profileerides ja õigel ajal õiges vormis nähtav olles on ilmselt enamikul Eesti väikeettevõtetest võimalik viisil või teisel nendesse valdkondadesse liikuvast rahast osa saada.
Täpsed võimalused ja taktikad peab leidma iga ettevõtja ise. Kuid üldine soovitus on 2025. aastal kindlasti: tee investeeringud ära. Finantskeskkond on soodus, sest euribor on tipust kordades alla tulnud ning praegu pole ka põhjust prognoosida selle uut tõusu. Tasub investeerida ja oma ettevõte tippvormi viia, et lähitulevikus järjest realiseeruvatest suurtellimustest kasvõi neile järgnevates allhankimise lainetes oma osa võtta.
Seega kokkuvõttes on väikeettevõtte strateegiline finantsjuhtimine praeguses keskkonnas nagu malemäng ja veel kolmemõõtmeliselt – kõiki eri laadi nii negatiivseid kui positiivseid tegureid korraga hoomata on päris keeruline. Seetõttu tasub ka kohe, kui tekib ähvardava ohu või hoopis ahvatleva kasvuvõimaluse tunnetus, pidada näiteks panga asjatundjatega nõu, mis oleks parim finantsmudel riski maandamiseks või võimaluste akna ärakasutamiseks.