Kuigi Eesti majandus tervikuna enam ei kahane ega veel ei kasva, osutavad taastuvad investeeringud ning Eesti majandusest lõviosa moodustavate väikeettevõtjate paranenud rahastusvõimalused ja jätkuv optimism, et kriis on lõppemas ning kasv aja küsimus, kirjutab Finora Panga Eesti filiaali juht Mangirdas Kireilis.
Arvamusliidrite hinnangud Eesti majanduse hetkeseisule tunduvad sõltuvat praegu kõige rohkem meeleolust ja eelhoiakutest. Saab vaadata nii, et Eesti majandus pole ikka veel uuesti kasvama hakanud. Samu andmeid saab aga kokku võtta ka nii, et majanduslangus on selgelt peatunud. Mida siis arvata – on klaas pooltühi või pooltäis? Kas faktidele tuginedes on alust olla pessimistlik või optimistlik?
Koos kolleegidega tegeleme igapäevaselt ennekõike Eesti väikeettevõtete rahastamisega. Tänapäevase panganduse teeninduskultuur tähendab, et laenu, liisingut või faktooringut kasutav ettevõtja ei ole üks sisuliselt nimetu klient sadade teiste seas, vaid kliendihaldur on pigem sarnane ärinõustajale – ettevõtja jagab oma ideid ja plaane ning koos leitakse viisid neid veelgi arendada ja ühtlasi rahastada.
See annab aga ühtlasi ka päris hea sissevaate ja tunnetuse, mis on Eesti erinevate sektorite väikeettevõtjatel mõtteis ja südamel. Viimaste aastate jooksul on Finora Panga kliendihaldurid näinud väga erinevaid perioode – hirm ja lootusetus on asendunud meelekindluse ja taastunud julgusega.
Väikeettevõtjate optimism kasvab – Eesti majandus lööb selja sirgu
On ilmne tõde, et majanduses loevad emotsioonid ja lootus või selle puudumine omajagu. Eesti majanduse puhul on iseäranis tähtsad väikeettevõtjate hoiakud – väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted moodustavad enamuse Eesti majandusest ning maksavad palka enamikule Eesti tööinimestest. Kuigi nad saavad kordades vähem tähelepanu kui üksikud efektsed suured Eesti brändid, on just tuhanded väikeettevõtjad Eesti majanduse selgroog.
Seetõttu on väga julgustav, et juba viimase poole aasta jooksul on tooni andnud pigem optimism. Muidugi ollakse ettevaatlikud ja riskid kaalutakse põhjalikult läbi. Aga see on mõistlik vastutustunne, mitte masendus ega lootusetus. Eesti väikeettevõtjad juba usuvad, et nende äri läheb taas ülesmäge. See on oluline eeldus selleks, et nii ka juhtuks.
Lisaks kvalitatiivsetele andmetele eesliinilt annab optimismiks alust ka Eesti Panga ja Euroopa Keskpanga kogutud hiljutine statistika. Kuigi tervikuna ei ole investeeringute pilt Eesti majanduses veel kiita, on nii mõneski valdkonnas nagu näiteks kinnisvara, töötlev tööstus või transport investeeringud selgelt taastumas. See on aga ühene märk kindlustundest tuleviku suhtes.
Euribor alaneb ja pankade konkurents kasvab – ning Eesti ettevõtja võidab
Investeeringute ja laiemaltki ettevõtjate optimismi järk-järgulise taastumise põhjuste puhul on avalikes analüüsides välja toodud ennekõike eksportturgude nõudluse kasvu. Selle täienduseks tuleb aga tähelepanu juhtida veel ühele olulisele asjaolule. Nimelt on kapital muutunud käimasoleva aasta jooksul tüüpilisele Eesti ettevõtjale – kes on väikeettevõtja – märgatavalt odavamaks.
Tänavu on tagatud laenude keskmine kulukus Eesti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele alanenud tervelt 0,29 protsendipunkti võrra. Tagatud laenude keskmine intressimäär Eestis on praeguseks 4,1%, mis on viimaste aastate kontekstis väga konkurentsivõimeline hind. Soodsam kapital aga iseenesestmõistetavalt soodustab investeeringuid, kasvu ja eksporti.
Kapitali parema hinna taga on kaks peamist asjaolu. Esiteks muidugi alanev euribor. Aga ühtlasi on konkurents Eesti panganduses muutunud viimaste aastatega aina teravamaks, millest võidab klient. Ajastu, mil vaid paar üksikut väliskapitalile tuginevat panka määrasid turu hinnataseme, on selgelt lõppemas.
Kõigest väljatoodust tulenebki minu sõnum ettevõtjatele: sinu optimism on asjakohane ning seda tasub hoida. Äri kütus on rahastus ja selle hind on praegu märkimisväärselt hea. Pane meid proovile – pöördu oma ideedega mitmesse panka, kirjelda oma plaane konkreetselt, nii, nagu need on, ning vaata, kus on teineteisemõistmine kõige parem. Peaasi, et head ideed ei jääks ellu viimata ega avanenud võimalused kasutamata. Niimoodi lükkamegi üheskoos Eesti majanduse taas kasvama.