Väikeettevõtjad valmistuvad kriisiks kinnisvara ostmise ja suurvõlgnike hirmutamisega
Eesti väikeettevõtjad on kindlad, et talv tuleb raske, ning kasutusele on võetud ka esmapilgul ootamatud strateegiad kriisi leevendamiseks ja võimaluste ärakasutamiseks, viitab meie värske analüüs.
Finora Panga krediidijuhi Anoly Gildeni sõnul halveneb Eesti ettevõtluskeskkond ilmselt veel mõnda aega, enne kui hakkab taas paranema.
“Euroopa Komisjon teatas äsja, et Euroopa Liidu majanduskasv jääb sel aastal ilmselt alla ühe protsendi ning alles järgmisel aastal on lootust kiiremale tõusule. Eesti sõltub väga palju ekspordist ning Saksamaa ja Rootsi majanduste murettekitav seis viitab, et meil on praeguse kriisi raskem aeg alles ees,” hindas Gilden.
Sellel taustal viisime äriklientide seas läbi uuringu, et kaardistada Eesti ettevõtjate hinnanguid lähitulevikule ja strateegiaid kriisi ületamiseks.
“Palju diskussiooni keerleb selle ümber, mida riik peaks Eesti majanduse kui sellise edendamiseks tegema. Kõlavad eeskätt väheste suurfirmade hääled. Meid aga huvitas, mis on parimas mõttes tüüpiliste Eesti ettevõtjate enda kriisiplaanid ning kuidas pangad ja teised partnerid saaksid neid toetada,” ütles Gilden.
“Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted maksavad 75% tulumaksust ning teevad üle 80% erasektori investeeringutest. Nemad on Eesti majanduse selgroog ja nende edust sõltub, kui kiiresti meie majandus taas kasvama hakkab,” lisas krediidijuht.
Finora Panga uuringu kohaselt on väikeettevõtjad võtnud kriisisignaale kuulda ning ennekõike hakanud aegsasti kulusid kärpima. Luuakse plaane, kuidas vajadusel tegevust oluliselt koomale tõmmata. Siiski ei ole märgata paanikat. Olulist rolli mängib see, et paljusid on karastanud edukas läbitulek 2008.-2009. aasta majanduskriisist, samuti viimase paari aasta turbulentsetest oludest.
Anoly Gildeni sõnul on üks veidi ootamatum trend näiteks see, et mõned ettevõtted on hakanud väljaüürimise eesmärgil ostma kinnisvara.
“Põhjuseks võib olla, et rasket aega ette nähes realiseeritakse muud varad veel mõistliku hinnaga ja rahale leitakse inflatsioonikindel tootlus, et oodata uusi võimalusi. Aga vähemalt mõnel puhul tundub ka, et kui põhitegevusele ohtu ei nähta ja rahavoog võimaldab, siis kasutatakse avanenud võimalust hea hinnaga tootlikku vara juurde osta. Igatahes näitab see, et ettevõtjad on paindlikud ega mõtle ainult ühe sektori piirides,” tõi krediidijuht välja.
“Aegsasti mõeldakse ka sellele, kuidas vältida suurte klientide poolt võlgu jäämist, kus paljudel on meeles eelmise kriisi kogemus. Aina populaarsem on maksmata jätmise hirmu tõttu faktooringu kasutamine. Nõuete pangale loovutamisega sisuliselt hirmutatakse suurkliente juba eos sellega, et maksmata jätmise korral pole nende vastas väikeettevõte, vaid pank,” selgitas Gilden.
Anoly Gilden rõhutas, et siiski pole kadunud ka optimism ning riskide maandamise kõrval on plaanides tugevalt esindatud kriisi loodud võimaluste ärakasutamine.
“Kõigi jaoks rasked ajad tekitavad ka häid tehinguvõimalusi. Näiteks peetakse plaane, kuidas seni renditud masinaid või seadmeid välja osta, et kokkuvõttes kulusid vähendada ja avanevatele võimalustele kiiremini reageerida. Ilmselt ongi sellise hoiakuga ettevõtjad need, kes raskest ajast kokkuvõttes võidavad,” ütles Finora Panga krediidijuht.
Artikkel ilmus Postimees Majanduse veebilehel.