Kuigi elumajade ja korterite turg on kõigis Baltimaades tardunud, annavad ehitusettevõtjatele hädavajalikku hapnikku suured taristuprojektid, mille mahud tõotavad lähiaastatel veelgi kasvada, selgub Finora Panga värskest analüüsist.
Ennekõike väikeettevõtete rahastamisele keskendunud Finora Panga värske uuring analüüsis võrdlevalt kolme Balti riigi ehitusturge ja ehitusettevõtjate võimalikke strateegiaid.
“Ehitusfirmad, kellest enamik on väikeettevõtted, pakuvad Eestis tööd enam kui 50 000 inimesele. Praegusel keerulisel ajal on kõigi huvides, et nende ettevõtete juhid saaksid langetada õigeid otsuseid ettevõtete ja töökohtade säilitamiseks,” selgitas Finora Panga ökonomist Vaidotas Šumskis uuringu tagamaid.
Kodude müük kahaneb ka kasvava majandusega Leedus
Ökonomisti sõnul on märkimisväärne, et kuigi majanduse üldine olukord ja ka tarbijate hoiakud kulutuste tegemise suhtes on kolmes riigis üsna erinevad, ei kajastu see elukondliku kinnisvara turgudel.
“Leedus on majandus taas tõusuteel, Lätis on olukord stabiliseerunud, Eestis on seni olnud langustrend, mis küll loodetavasti peagi lõpeb. Majanduste erinev seis peegeldub ka inimeste tarbimiskäitumises. Selle aasta esimeses kvartalis kahanes Eestis jaekaubanduse käive aastatagusega võrreldes 5% võrra, Lätis jäi samaks, Leedus aga kasvas 3% võrra. Veel enam, teenussektori müügitulu kahanes Eestis 1% ja Lätis 3% võrra – aga Leedus kasvas 12% võrra,” tõi Šumskis välja ja lisas, et tegu on võrdlusega, kust on inflatsiooni mõju juba välja arvutatud.
“Aga kuigi leedulased tarbivad eestlastest ja lätlastest selgelt julgemalt, saab see julgus kodulaenu võtmise ajaks nähtavasti otsa. Selle aasta esimese viie kuu jooksul osteti kortereid Eestis, Lätis ja Leedus vastavalt 4%, 23% ja 11% vähem kui samal ajal mullu. Seega on elukondliku kinnisvara turud kõigis kolmes riigis jätkuvalt languses, mille peamiseks põhjuseks on endiselt ajalooliselt kõrge euribor koos kõrgete müügihindadega,” selgitas ökonomist.
Ehitajate õlekõrred: Rail Baltic, rohepööre ja riigikaitse
Finora Panga analüüsi kohaselt annavad ehitusettevõtetele aga juba praegu aina rohkem tööd ulatuslikud taristuprojektid, mille tähtsus lähitulevikus veelgi kasvab.
“Kõigil kolmel maal on riik ehitussektoris aina olulisem tellija. Ehitusturgudele annavad mahtu Rail Balticu rajamine, tuugenite ja muude taastuvenergiarajatiste ehitamine ning riigikaitsega seotud tööd. Eestis kasvas sedalaadi avalike tööde maht esimeses kvartalis 6%, Lätis 7% ning Leedus, kus Rail Balticu rajamine on juba hoogsalt käima läinud, tervelt 26%,” tõi Šumskis välja.
Asjatundja sõnul kasvavad riiklikud tellimused Eesti ehitussektoris lähiaastatel tõenäoliselt veelgi, sest Eestil on endiselt kasutada hulk Euroopa Komisjoni taaste- ja vastupidavusrahastu vahendeid ning nii Rail Balticu suuremad tööd kui riigikaitselised projektid on alles algamas.
“See on väga hea kontratsükliline leevendus. Kokkuvõttes saavad tööd Eesti sajad väiksemad ehitusvaldkonnaga seotud ettevõtted, kes püsivad niimoodi vee peal ja on olemas, kui uute kodude nõudlus taastub. Nii jääb ka kodude hinnatõus järgmise buumi ajal ehk mõõdukamaks,” hindas Šumskis.
Ehitusfirmadel tasub olla paindlik
Vaidotas Šumskise hinnangul on olukord ehitusettevõtjate jaoks seega pigem lootusrikas.
“Ilmselt lükatakse praegu uute kodude ostmist lihtsalt edasi, sest raha inimestel tegelikult on, nagu näitab kasvõi välisreiside tänavune suur kasv kõigis Balti riikides või hoiuste ja finantsvarade kasvav maht. Seega ehitusettevõtjatel tasub praegu vajadusel veidi profiili muuta, masinaparki värskendada ja seada sihik avaliku sektori tellimustele, et mõne aasta pärast uuest erasektori tõusust osa saada,” soovitas Finora Panga ökonomist.
Artikkel avaldati Finantsuudised.ee veebis