Kiirest kasvust ei piisa: millised väljakutsed kaasnevad spetsialiseerunud panga tegevusloa saamisega?

Finantssektoris tegutsevatele ettevõtetele võib panganduslitsents avada ukse kiiremale kasvule, laiemale teenuste valikule ja uutele turgudele. Tegevusloa saamisega tõuseb aga märkimisväärselt ka regulatiivne latt. Kuigi spetsialiseerunud pangad on tavaliselt turuliidritest väiksemad, kehtivad neile samad kapitali, riskijuhtimise, nõuetele vastavuse ja turvalisuse nõuded. Spetsialiseerunud pankade ees seisvatest väljakutsetest ning sellest, miks kiire kasv võib kujuneda organisatsioonile uueks proovikiviks, räägib Finora Banki tegevjuht Šarūnas Ruzgys.

Finantstehnoloogiaettevõttest pangaks: tegevusluba tähistab alles teekonna algust

Viimase kümnendi jooksul on Leedu finantstehnoloogiasektor kiiresti kasvanud. Mõnele fintech-ettevõttele, kes soovib laiendada oma ärimudelit, rahastamisallikaid ja teenuste valikut, on panganduslitsentsi saamisest kujunenud üks strateegilisi samme.

„Kui vaadata tagasi meie tegevuse algusele, valisime spetsialiseerunud panga mudeli, sest nägime selget ja pikaajalist probleemi – väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) piiratud juurdepääsu rahastamisele. See probleem oli Euroopas ja Balti riikides aktuaalne juba kümme aastat tagasi ning on oluline ka praegu. Sel suvel avaldatud Euroopa Keskpanga uuring näitas, et 2026. aasta teises kvartalis halvenes VKEde juurdepääs pangalaenudele veel veidi ning lõhe rahastamisvajaduse ja rahastamise kättesaadavuse vahel suurenes,“ ütleb Šarūnas Ruzgys.

Spetsialiseerunud pangad saavad teha otsuseid kiiremini, hinnata konkreetse ettevõtte olukorda paindlikumalt ja teenindada ettevõtteid, kes jäävad suurpankade tähelepanu alt välja. Finora Banki tegevjuhi sõnul ilmneb aga just siin paradoks: turul tuleb tegutseda paindlikult ja kiiresti, samal ajal kui organisatsiooni sees peab valitsema äärmine distsipliin.

„Saime panganduslitsentsi 2022. aastal, kaheksa aastat pärast finantstehnoloogiaettevõtte asutamist Eestis. Protsess ei olnud lihtne: pidime koostama mahuka dokumentatsiooni, looma vajalikud protsessid ja tõendama, et oleme valmis neid praktikas rakendama. Tegevusloa saamisega töö aga alles algab. Tuleb kaasata kliente, teha tehinguid ja pidevalt kontrollida, kas süsteemi iga osa peab tegeliku äritegevuse koormusele vastu. Samal ajal tuleb kavandada edasist laienemist: hinnata, millist võimekust on vaja, kui suured reservid tuleb koguda ja millist kulutaset saab organisatsioon endale lubada. Finantsdistsipliin on kestliku kasvu ja aktsionäride ees võetud kohustuste lahutamatu osa,“ ütleb Ruzgys.

Erinevate kasvuetappidega kohanemisel jääb regulatiivne distsipliin kohustuslikuks

Finora Banki tegevjuhi sõnul on reguleeritud turul hädavajalik tihe dialoog järelevalveasutustega. See aitab kiiremini tuvastada täiustamist vajavad valdkonnad ning hinnata, kas protsessid, dokumentatsioon ja organisatsiooni üldine lähenemine vastavad kehtestatud ootustele.

„Iga finantsasutus peab leidma oma tegevusmudelile kõige sobivamad viisid nõuete rakendamiseks. See sõltub valitud tehnoloogilistest lahendustest, meeskonna pädevusest ja üldisest strateegiast. Seetõttu teeme järelevalveasutustega järjepidevat koostööd, võtame saadud soovitusi arvesse ja täidame süsteemselt võetud kohustusi – tugevdame riskijuhtimist ja tehnoloogilist taristut, sealhulgas viime lõpule uue pangandussüsteemi kasutuselevõtu. Lõppkokkuvõttes on eesmärk ühine: panga turvaline, kestlik ja tasakaalustatud tegevus,“ ütleb Šarūnas Ruzgys.

Ta lisab, et eriti esimestel aastatel tuleb muutustele kiiresti reageerida ja kohaneda organisatsiooni erinevate kasvuetappidega. Kui tegevuse alguses on vaja julgemaid otsuseid, tuleb hiljem protsessid stabiliseerida, neid testida ja vajaduse korral viivitamata korrigeerida. See kehtib nii tehnoloogia kui ka sisemiste ressursside planeerimise kohta. Organisatsiooni vajaduste muutudes on seetõttu mitmel korral muutunud ka meeskonna koosseis.

Kasvu ei määra üksnes klientide arv, vaid ka kaasatud kapital

Paljudel uutel ettevõtetel kulub aastaid, enne kui esialgsed investeeringud hakkavad end ära tasuma. Panganduses võib see teekond olla veelgi pikem, sest tegevusvõimekus ja regulatiivsetele nõuetele vastavus peavad olema tagatud juba esimesest päevast. Seetõttu tekib suur osa kuludest enne, kui pank jõuab suurema tegevusmahuni.

„Spetsialiseerunud panga kasumlikkus ei sõltu üksnes võimest kliente kaasata ja rohkem laene väljastada. VKEde rahastamisvajadus on reaalne, mistõttu ei puudu turul võimalused laenuportfelli kasvatamiseks. 2025. aasta oli meie jaoks rekordiline – netolaenuportfell kasvas enam kui kolm korda ja tulud suurenesid 141%. Ärilisest vaatenurgast kinnitab selline kasv meie tegevusmudeli potentsiaali. Regulatiivsest vaatenurgast võib see aga kaasa tuua ettevaatlikumad otsused ja rangemad nõuded,“ ütleb Ruzgys.

Finora Banki tegevjuhi sõnul pöörab organisatsioon pärast kiire laienemise perioodi praegu suuremat tähelepanu tegevuse tõhustamisele.

„Võttes arvesse viimase perioodi kasvutempot, laenuportfelli suurust ja loomulikult võimalust seista silmitsi täiendavate operatsiooniriski väljakutsetega, oleme järelevalveasutusega kokku leppinud suuremate kapitalipuhvrite tagamises. Selleks et luua aktsionäridele võimalikult suurt väärtust, plaanime lähiajal keskenduda oma põhitegevustele – igapäevapangandusele ja ärilaenudele. Selgem tegevusfookus võimaldab vähendada tehnoloogilist ja regulatiivset keerukust, juhtida inimressursse tõhusamalt ning kasutada paremini ära meie tugevust – võimet reageerida äriklientide rahastamisvajadustele kiiresti ja paindlikult,“ selgitab Šarūnas Ruzgys.

Tulevikuplaanides on laienemine ja kasvuteele naasmine

Finora Banki tegevjuhi sõnul seisneb spetsialiseerunud panga tugevus võimes tegutseda samu regulatiivseid põhimõtteid järgides kiiremini, olla kliendile lähemal ja täita turul olevaid lünki täpsemalt.

„Panga ülesehitamine on põnev, kuid kindlasti mitte lihtne väljakutse. Tegevusloa saamine nõuab tohutult tööd, kuid see on alles teekonna algus. Seejärel ootavad ees ulatuslik järelevalve, investeeringud, kapitali kaasamine ning pidev tasakaalu leidmine kasvu ja tõhususe vahel. Finantsdistsipliini tõeline proovikivi ei saabu siis, kui kasutatakse ära soodsaid kasvutingimusi, vaid siis, kui kasvukõver muutub laugemaks ning tuleb üle vaadata struktuur, kulud ja prioriteedid. Sellised etapid aitavad organisatsioonil tugevamaks saada ja valmistuda järgmiseks kestliku kasvu etapiks,“ ütleb Ruzgys.

Tema sõnul jääb Finora Banki laenuportfell sel aastal stabiilseks, kuid pikaajalised ambitsioonid ei ole muutunud. Tulevikuplaanides on lisaks edasisele laienemisele Balti riikides ka integreeritud panganduse ja panganduse kui teenuse ehk Banking-as-a-Service’i lahendused partneritele ning finantstehnoloogiaettevõtetele, kes vajavad taristut ja juurdepääsu rahastamisele.

Artikkel avaldati portaalis VŽ.lt.

Finora Bank on Leedus ja Eestis tegutsev ettevõtetele suunatud spetsialiseerunud pank, mis sai 2022. aastal Leedu Pangalt tegevusloa. Pank pakub ettevõtete individuaalsetele vajadustele kohandatud rahastamislahendusi ja igapäevapanganduse teenuseid. 2025. aastal saavutas Finora Bank rekordilise kasvu – netolaenuportfell kasvas aastaga enam kui kolm korda. Praegu ulatub see 94,3 miljoni euroni.