Koroona ja sõda tabasid maaettevõtjaid valusamalt kui linnas, raske aeg jätkub
Koroonaga alanud kriiside aeg on olnud Eesti ettevõtetele maapiirkondades oluliselt raskem kui linnades, käibed ei ole maal kriisieelsele tasemele tagasi jõudnud ning palgakasv on maal olnud ligi poole väiksem, seega on maale vaja paindlikke tugiteenuseid, järeldub Finora Panga värskest analüüsist.
Finora Panga analüütiku Sten Andreas Kase sõnul algas koroonakriis maal ja linnas sarnaselt, aga järgnenud aastad on mõjunud maaettevõtjatele märksa laastavamalt.
“Nii maal kui linnas langesid käibed 2020. aasta kevadel järsult, aga esialgu hoiti kõikjal töötajaid alles ning püsis ka palgatase. Mõni kuu hiljem tuli juba koondada ning paraku oli võimalik pakkuda ka madalamat töötasu,” selgitas Kask.
Analüüsi kohaselt on ettevõtjad käibeid läbi koroonaaja ning Vene agressioonist tulenenud majandusraskuste samm-sammult taastanud, aga maal on see toimunud märksa aeglasemalt kui linnas.
“Meie uuring hõlmab viimast viite aastat ning kurvastusega näeme, et kui linnades on koroonaeelsed tipud juba ületatud ja kasv jätkub, siis maapiirkondades ei ole käibed endiselt saavutanud isegi 2018. aasta taset,” nentis Finora Panga analüütik.
“Hetkel pole ka näha, et maa oleks linnale hilinemisega järgi võtmas – eelmise ja selle aasta juunikuude võrdluses on linnades käibed kasvanud 30%, maal aga ainult 18%. Palgad tõusid linnas aastaga 14%, maal vaid 8%,” tõi Kask välja.
Maa ja linna erinevuste põhjusteks hindas analüütik erinevust ettevõtete tegevusalades. “Karantiin mõjutas tööstus- või turismiettevõtteid kindlasti valusamalt kui kodukontorivõimalusega teenusmajandust. Kuna maal on rahva ostujõud väiksem, mõjub praegune esmatarbekaupade hinnatõus muule tarbimisele rängemalt. Samuti on kogu Eesti majandust rusuv oskustööjõu puudus maal veelgi teravam kui linnas,” selgitas ekspert.
Analüütiku sõnul ei anna andmed erilist lootust, et olukord hakkaks iseenesest paranema. “Isegi linnaettevõtete varem üsna kiirele taastumisele tuli möödunud talvel lagi ette. 2023 on seni olnud pigem stagnatsiooniaasta. Üheks oluliseks põhjuseks on nõudluse vähenemine Skandinaavias, mis on Eesti ekspordi peamine sihtkoht,” ütles Kask.
“Maapiirkondade puhul on näha, et uute ettevõtete loomine on peatunud – alates möödunud aasta lõpust on ettevõtete arv jäänud sisuliselt samaks,” lisas analüütik.
Lahendusena tõi Kask välja, et nii pangad kui riigiasutused peavad olema oma teenustega maaettevõtjate jaoks bürokraatiavabalt ja operatiivselt olemas.
“Näeme pidevalt, kuidas ettevõtjad siiski leiavad kriisi kiuste võimalusi ekspordiks ja tegevuse laiendamiseks. Aga võimaluste ärakasutamine sõltub tihti sellest, kas saadakse ülikiiret võimendust näiteks faktooringu või garantii kujul. Edulood kinnitavad, et niimoodi saavad ka maaettevõtted käibed taas kiiremini kasvama,” andis Finora Panga analüütik lootust.
“Seega peame kõik koos, nii avaliku kui erasektori teenusepakkujad, olema ettevõtjatele üle Eesti paindlikult abiks, siis õnnestub ehk pankrottide lainet ära hoida ja pigem pöörata kriis võimaluseks,” soovitas Kask.
Finora Panga maa- ja linnaettevõtete kriisides hakkamasaamise analüüs viidi läbi Finora Panga ja Statistikaameti andmete põhjal. Analüüs hõlmas aastatel 2018–2023 kogutud andmeid kokku enam kui 140 000 Eesti ettevõtte müügitulu ja tööjõumaksude kohta.
Artikkel ilmus Ärilehes ja Põllumajandus.ee portaalis.